Megavitamiin D – kas Sina kuulud riskigruppi?
Avaldatud: 13 november, 2018Suurem osa inimesi kannatab D-vitamiini vaeguse käes, kuna vitamiini parimaks allikaks on päike, mida meie laiuskraadidel, eriti külmal ja pimedal ajal on vähe.
Miks me vajame lisa D-vitamiini ning kes meist peaksid vitamiinivaru eest kohe eriti palju hoolt kandma?
Mis on D-vitamiin ja kuidas seda saada?
Võru Südameapteegi juhataja Piret Stokkeby ütleb alustuseks, et kuna apteekides on müügil palju erinevaid annuseid D-vitamiini, tuleks enne selle tarvitama võtmist määrata lihtsa vereproovi abil oma D-vitamiini tase. „Seda saab paluda perearstilt või minna ise näiteks Võrus Synlabi laborisse. Kui tulemus on teada, saab proviisor kliendile sobivaima annuse D-vitamiini manustamiseks määrata,” ütleb Piret. See välistab olukorra, mil klient peaks tarbetult kõhklema, kas ja kui palju D-vitamiini tarbida. Ometi ei tasu karta selle kasuliku vitamiini üleannustamist isegi siis, kui võtta Eesti apteekide vabamüügis olevat kõige tugevama annusega D-vitamiini kord päevas.
Tervise Arengu Instituut selgitab samuti, et D-vitamiini taset saab mõõta veeniverest. Optimaalne seerumitase on üle 75 nmol/L. Selline tase peaks olema tagatud kogu aasta vältel. Tartu Ülikooli teadlaste uuring aga näitas, et eestlastel esineb D-vitamiini vähesust aastaringselt. 80 protsendil uuringus osalejatest jäi ka sügisel D-vitamiini tase seerumis alla optimaalse.
D-vitamiini kutsutakse põhjusega päikesevitamiiniks, kuna inimese organism sünteesib vitamiini ise piisavas koguses päikese ultraviolettkiirgusega kokku puutudes. „Eriti nüüd, päikesevaesel sügis-talvisel perioodil pelgalt päikesele lootma jääda ei saa, mispärast tuleb süüa palju kõrge D-vitamiini sisaldusega toiduaineid,“ selgitab Piret Stokkeby. Ta lisab, et headeks D-vitamiini allikateks on rasvane kala ja kalamaksaõli, samuti maks, piimatooted, munakollane, tofu ja pärm.
Proviisori sõnul võib D-vitamiini vaegus põhjustada olulisi terviseriske. „Vitamiini on tarvis depressiooni, väsimuse, lihaste nõrkuse, luude pehmenemiseja isegi südamehaiguste või vähi riski ennetamiseks,” ütleb ta ja lisab, et piisav D-vitamiini kogus aitab vähendada suhkruhaiguse ja ateroskleroosi esinemisriski ning parandada immuunsüsteemi võimet võidelda infektsioonide vastu.
D-vitamiinil on organismis mitu olulist rolli:
- Säilitab luude ja hammaste tervise
- Toetab immuunsussüsteemi, aju ja närvisüsteemi
- Parandab insuliinitundlikkust ja pidurdab ateroskleroosi arengut
- Oluline verehüübimises ja südametöös
- Mõjutab geene, mis võivad põhjustada vähi teket
Keha vajab D-vitamiini eelkõige kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. Kaltsiumi on tarvis luukoe, sealhulgas hammaste hea tervise ja normaalse arengu tagamiseks. D-vitamiini vaegus võib hullemal korral põhjustada luudehõrenemist ehk osteoporoosi, samuti väikelastel rahhiiti, kuna nende luustik on siis veel üpriski kaltsiumivaene. D-vitamiini roll skeleti ainevahetuses mõjutab ka treeningvõimekust, aidates vältida lihaste toonuse langust.
„D-vitamiin on samuti vererõhu normaliseerija, veresoonte toonuse reguleerija ja südame lihase mõjutaja,” ütleb Stokkeby ja lisab, et korraliku D-vitamiini varuga inimestel on väiksem südamehaiguste oht. Samuti usuvad paljud teadlased, et D-vitamiin aitab reguleerida geene viisil, mis kaitseb tervislikke rakke ja takistab vähktõve kasvu. „D-vitamiin võib vähendada oluliselt rinna-, jämesoole-, eesnäärme- ja munasarjavähi riski,” selgitab ta. Tema sõnul on päikesevitamiin oluline juba igale ühele seepärast, et see toetab seroteniini ehk õnne hormooni tootmist ning aitab ära hoida sügisele ja talvele omaseid tujulanguseid.
Millised grupid kannatavad D-vitamiini vaeguse käes enim?
D-vitamiini vajadused ja soovid on väga erinevad ja seetõttu on apteegis suur valik mitmesuguseid D-vitamiini tooteid. Erinevate D-vitamiini tugevuste kasutamine sõltubki sellest, kes ja miks seda vajab. Piret selgitab, et üks annus on normaalse D-vitamiini taseme säilitamiseks veres, teine madala taseme tõstmiseks. Väga palju sõltub sellest, kas D-vitamiini tarvitab laps, täiskasvanu või vanur või näiteks, kui palju viibitakse õues. „Kas on suvi- milline on olnud suvi, sügis ja talv, kui suur on füüsiline ja inimese vaimne koormus. Neid mõjutajaid on väga palju. Taimetoitlaste ja sportlaste kõrval on grupp inimesi, kes vajaks ka lisaannust vitamiini, rasket füüsilist tööd tegevad inimesed,” lisab ta.
Samuti on osade gruppide puhul oht D-vitamiini puudusele suurem kui teistel. Näiteks vajavad D-vitamiini enam ülekaalulised. Suurenenud nahaalune rasvkude takistab D-vitamiini imendumist nahast vereringesse.
Just rasedad ja beebid kuuluvad nende hulka, kellel on sage D-vitamiini puudus. Vähene D-vitamiini tase veres võib tõsta rasedusaegsete komplikatsioonide riski. „Vitamiini puudusest võib tekkida rasedusjärgne diabeet, preeklampsia ja enneaegne sünnitus,“ selgitab Võru Südameapteegi proviisor. Ta lisab, et lapseootel tulevase ema organismi D-vitamiini hulgast oleneb lapse luude ja hammaste areng. „Kuigi täpse D-vitamiini koguse vajaduse saab teada üksnes vereproovi alusel, ollakse üldjuhul üksmeelel, et raseda nais päevane tarbitav D-vitamiini kogus võiks olla 15 μg (= 600 IU) kuni 25 μg (= 1000 IU),“ ütleb Stokkeby.
„Keskmisest suuremad D-vitamiini annused võiksid olla eakatel, kelle D-vitamiini tootmine nahas on vähenenud,“ soovitab proviisor. Ta selgitab, et piisav D-vitamiini tase organismis aitab vanemaealistel vähendada kukkumis- ja luumurdude riski, kuna vitamiin mõjutab lihaste tervist ja seeläbi ka tasakaalu. Lisaks kipuvad vanemad inimesed päikese kätte sattumise eest hoiduma, mispärast veedavad nad rohkem aega siseruumides.
Samuti kannatavad D-vitamiini vaeguse käes tihti taimetoitlased, kuna taimetoit sisaldab D-vitamiini väga vähe. Lisa vitamiinide manustamine ei tee halba ka sportlastele. Lisaks sellele, et sportlased kulutavad sportimisel rohkem vitamiini, aitab D-vitamiin parandada lihaste tervist.
D-vitamiini puudusest võib anda märku väsimus ja üleüldine nõrkus, kuid tegelikkuses on D-vitamiini sümptomid üpriski varjatud. „Enamus eestlaste organismis on D-vitamiini tase alla normi, mispärast vitamiini üledoosi saamise pärast kuigi palju muretsema ei pea,“ arvab Piret. Ta lisab, et D-vitamiin on üks inimesele ohutumaid rasvlahustuvaid aineid ning tervisliku toidu kõrval tasub D-vitamiini kindlasti juurde manustada.
Arvatavasti on teadmiste tõusu ja D-vitamiini väga hea kättesaadavuse tõttu peaaegu kõigil see vitamiin kodus olemas. Abi tervisele on sellest aga vaid siis, kui seda iga päev 1 kapsel sisse võtta.