Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Aapo Riihimäki, Soome valitsuse kantselei

Eesti peaminister Kristen Michal ütles, et kui USA president nimetas bloki liikmeid nõrkadeks, siis ühine tegutsemine Ukraina rahastamise osas saadaks väga tugeva sõnumi.

Euroopa juhid saavad Donald Trumpi väite nõrkuse kohta ümber lükata, kindlustades kokkuleppe, mis vabastaks Ukrainale sadu miljardeid külmutatud Venemaa varasid, ütles Eesti peaminister Kristen Michal täna teisipäeval 16. detsembril väljaandele Politico.

Eelmisel nädalal nimetas USA president Euroopat „lagunevaks riikide rühmaks” ja kritiseeris selle juhte paar päeva pärast seda, kui tema administratsioon avaldas ulatusliku julgeolekustrateegia, mis noomis mandrit.

„Ma arvan, et nad on nõrgad,” ütles Trump Politicole antud eksklusiivintervjuus. „Nad ei tea, mida teha.”

Nüüd on neil samadel juhtidel „absoluutselt” võimalus Trumpi parandada, ütles Michal intervjuus, kui nad kogunevad neljapäeval toimuvale kriitilisele EL-i tippkohtumisele, mis otsustab Kiievi vee peal hoidmiseks mõeldud plaani saatuse anda külmutatud Venemaa varadega tagatud 210 miljardi euro suurune laen.

„Euroopa suudab tegutseda koos, meil on rahalised vahendid Ukraina toetamiseks paljudeks aastateks ja need vahendid võetakse Venemaa varadest – see on väga tugev sõnum,” ütles Michal teisipäeval Helsingis toimunud kaheksa EL-i eesliinil oleva riigi juhtide kohtumise eel.

„Me ei ole Ameerika vastu, me oleme Ameerikaga,” ütles ta, kuid kokkuleppe saavutamine sel nädalal tõestaks, et oleme „tugev partner [mis] on parem kui nõrk partner”.

Need kommentaarid rõhutavad kõrgeid panuseid, mis on mängus sel nädalal toimuval bloki 27 juhi kohtumisel. Ukraina seisab järgmisel aastal silmitsi 71,7 miljardi dollari suuruse eelarvepuudujäägiga ja kui tema EL-i toetajad ei leia kompromissi, on Kiievil kevadeks raha otsas. Lisaks rindejoonele avalduvale mõjule on mureks see, et see nõrgestaks Ukraina positsiooni käimasolevatel rahuläbirääkimistel.

Michali üleskutse lisab survet ka Belgiale, mis on lepingu peamine vastane. EL-i institutsioonide asukohariigis asub ka Euroclear, finantsasutus, mis hoiab suuremat osa bloki Venemaa reservidest, ning see on korduvalt taotlenud kokkuleppe muutmist, kartes vastutada, kui Moskva need varad tagasi nõuab.

Esmaspäeva hilisõhtusel EL-i saadikute kohtumisel lükkas Belgia Euroopa Komisjoni uusimad ettepanekud taas tagasi, väites, et need ei paku piisavaid tagatisi.

EL-i juhid on korduvalt kutsunud riiki üles taganema, väites, et varuvariante, näiteks ühisvõlakirjade emiteerimist oleks veelgi raskem saavutada, kuna see nõuaks bloki 27 liikmesriigi ühehäälsust. See tähendab, et Ungari peaminister Viktor Orbán, kes on pikka aega Ukraina toetamise suhtes skeptiline olnud, võib algatuse blokeerida.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz hoiatas esmaspäeval, et EL kannatab „aastateks tõsist kahju”, kui blokk ei suuda kokkulepet sõlmida. Teisipäeval Helsingis toimunud eesliini riikide tippkohtumisel ütles Poola peaminister Donald Tusk Politicole, et Belgia peaks näitama üles „ühtsust meiega”. Ka Leedu president Gitanas Nausėda palus Belgialt „poliitilist head tahet”.

Michal võttis konstruktiivsema tooni. „Belgia esitab mõistlikke küsimusi ja mõistlikke detaile,” ütles ta. „Me arutame neid rahulikul ja ratsionaalsel viisil.”

„Aga pärast seda taandub kõik [sellele],” lisas ta. „Kas Euroopa on valmis meie jaoks vajalikuks … ja saadab sõnumi, et ka meie suudame julgeolekuküsimustes karmid olla?”

Samal ajal hoiatas Eesti peaminister, et kui Venemaad pärast rahulepingu sõlmimist vastutusele ei võeta, soodustab see veelgi Moskva revanšismi kogu Euroopas. „Kui Venemaad ei võeta vastutusele tehtu eest, näiteks tekitatud kahju eest tasumisega,” ütles ta, „siis saadab see sõnumi, et piiride muutmiseks on jõu kasutamine okei.”

Viimased uudised