Majandus Võrumaal kukub, Valgamaal kasvab
Avaldatud: 13 detsember, 2018Majanduse seisu iseloomustav SKP elaniku kohta Võrumaal langeb, Valgamaal aga kasvab. Põlvamaal püsib majandus samal, Eesti madalaimal tasemel
Statistikaameti täna avaldatud numbritest SKP kohta on näha, kuidas Valgamaal on majandus rebinud vahemikus 2014-2017 lausa Eesti keskmike hulka, samas kui Võrumaa oma on ära kukkunud. Põlvamaa majandus on jätkuvalt Eesti kõige kehvem, moodustades elaniku kohta vaid 42 protsenti Eesti keskmisest.
2017. aastal oli Eestis SKP elaniku kohta 17 943 eurot, mis on 1464 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas, kus see on 144 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas – 42 protsenti Eesti keskmisest. Tallinnas on SKP elaniku kohta ligi 30 000 eurot, Põlvamaal aga 7500 eurot.
Ühtlasi näitavad numbrid, et kuigi Eesti on pisike, on vahe eri piirkondade vahel enam kui kolmekordne. Eestis hakati Tallinna eelisarendama juba Stalini ajal, kui maaelanikkond Siberisse küüditati ning see protsess on saanud uue hoo sisse pärast taasiseseisvumist. Tallinnas on praegu juba Euroopa Liidu keskmine tase, samas kui Lõuna-Eesti jääb ELi vaesemate piirkondade nagu Bulgaaria tasemele.
Kuigi Euroopa Liidu toetuste puhul on eesmärgiks ühtlane areng, on Eestis arendatud Euroopa Liidu rahaga põhiliselt Tallinna ja seda ülejäänud piirkondade arvelt. See protsess jätkub ning selleks, et Tallinn saaks jätkuvalt euroraha, on vaja suruda ülejäänud piirkonnad vaesusse.
Järgnevas tabelis on SKP elaniku kohta Eesti maakondades ja Tallinnas, aastatel 2014 ja 2017. Allikas: Statistikaamet
2014 | 2017 | |
..Tallinn | 169% | 163% |
Harju | 145% | 143% |
Tartu | 87% | 92% |
Saare | 61% | 69% |
Lääne | 56% | 67% |
Pärnu | 62% | 63% |
Viljandi | 65% | 63% |
Lääne-Viru | 64% | 62% |
Valga | 50% | 62% |
Järva | 62% | 61% |
Ida-Viru | 65% | 57% |
Hiiu | 53% | 57% |
Rapla | 51% | 52% |
Jõgeva | 47% | 49% |
Võru | 54% | 49% |
Põlva | 42% | 42% |