Majandus: millised õppetunnid sai Eesti 2008. aasta kriisist?
Avaldatud: 19 august, 2021
Ilmselt tabas 2008. aastal toimunud kriis praktiliselt kõiki eestlasi ühel või teisel viisil. Paljud inimesed jäid oma laenudega raskustesse ning otsiti lahendust kiirlaenudest, mis tekitasid tegelikult veel hullema olukorra.
Oleme veendunud, et väga paljude inimeste elu muutus väga raskeks, ning osad taastuvad sellest kriisist tänase päevani. Küll aga on igal halval asjal ka omad head küljed. Inimesed õppisid palju, küll kalli hinnaga, ning ilmselt samu vigu enam nii lihtsalt ei korrata. Millised aga olid peamised õppetunnid, mida tasuks jälgida tänasel päeval ning mille vastu enam eksida ei tohiks.
Laenude finantseerimine
Eelmise kriisi ajal oli pankadest ja muudest asutustest võimalik laenata praktiliselt kõikidel inimestel. Raha jagati äärmiselt kergekäeliselt ning inimesed võtsid endale kohustusi, mida täita ei suudetud. Inimeste loomuses on laenata võimalikult palju ning kogu eelarve on koostatud väga täpselt. Peale laenumakse ja muude kohustuste täitmist ei jäänud inimestele palju raha alles ning peale töökoha kaotust või töö lõppemist ei olnud võimalik oma suuri kulutusi täita. Peamise õppetunni said sellest pangad, kes kontrollivad oluliselt tugevamalt inimeste rahalist seisu. Samuti jälgitakse varasemat maksekäitumist täpselt ning ka minimaalsete riskide korral küsitakse inimestelt küsimusi. Soovitakse ka lisagarantiid käendaja või kinnisvara näol. Loodetavasti ei kordu enam sarnast olukorda nagu 2008. a kriisis seda näha võis. Inimeste suurimaks mureks oli ka kinnisvara kiire hinnalangus, mis tõi kaasa olukorra, kus isegi peale maja või korteri müüki jäi veel laenule jääk. Igakuiselt tuli tasuda laenu, millega olid inimesed nii-öelda miinuses.
Kasiinode legaliseerimine ja maksustamine
Kriisi ajal ja enne seda oli kontroll küllaltki väike ning paljud asutused tegutsesid ebaausalt. Aastal 2010 pidid kõik kasiinod hankima endale tegevusloa, millega kaasnes ka suur hulk erinevaid nõudeid ja kohustusi. Raamatupidamisest pidi olema äärmiselt täpne ülevaade ning kõikide mängulaudade ja masinate pealt tuli hakata maksma makse. Tegemist oli riigi poolt väga õige lükkega, kuna tänu sellele suurendati oluliselt maksude laekumist. Kasiinodele tähendas see aga järjekordset kulu, millega varasemalt ei oldud arvestatud. Sellest hoolimata jäid tugevad teenusepakkujad püsima, sest neil oli juba enne kriisi asjad korras ja läbi kalkuleeritud. Turult kadus väga palju väikeseid teenusepakkujaid, kes ei suutnud uute nõuetega enda tegevust vastavusse viia. Täpselt sama kehtis ja kehtib ka online kasiinode kohta, kes pidid täitma tingimused, et saaksid endale tegutsemiseks litsentsi. Ilma litsentsita teenuseid pakkuda ei tohi, ning tänu sellele on ka pakkujate arv väiksem. Inimeste õigused on tugevalt kaitstud ning võidakse olla kindlad, et tegemist on ausa ning legaalse tegevusega. Sestap on ka Eesti online kasiino boonused tugevalt reguleeritud, usaldusväärsed ja ilma peidetud konksukohtadeta.
Ettevõtjate õppetunnid
Kuna kriisi ajal lõpetasid väga paljud ettevõtted oma tegevuse, siis on kindlasti palju õppetunde, mida tasuks jälgida. Esimene nendest on rahavoo planeerimine ehk oskus arvestada, kust tuleb raha järgmiseks palgapäevaks ning millise raha eest tasutakse jooksvad kulud. Kui ettevõttel puudub selge arusaam rahavoost, siis suure tõenäolisusega kriisi või raskemat aega üle ei ela. Võib küll tunduda karm, kuid tegelikult on asjal väga loogiline seletus. Iga tegevusega peab kaasnema plaan – kui plaani ei ole, siis on tegemist jalutuskäiguga udus, mille käigus võib kõik õnnestuda, kuid suure tõenäosusega olete siiski eksinud. Olukorras tuleb jääda rahulikuks ning hoolikalt läbi mõelda enda võimalused ja valikud. Alati on võimalik ka ettevõte müüa kõrgema hinnaga, kui asjad on korras. Kui ettevõtte säilimise tarbeks on vajalik vähendada kontoripinda või töölisi, siis tuleb sellega tegeleda juba enne, kui jõuab kätte päev, kus rahalised võimalused seda teha ei võimalda. Liigne kulutamine ja uhked tingimused ei ole jätkusuutlikud, kui ettevõttel puudub konkreetne rahavoost arusaam. Ettevõtjad peavad jälgima raha ja selle liikumist äärmiselt täpselt, sest vastasel juhul tekib olukord, kus ühel päeval seda enam lihtsalt ei ole. Planeerimine ning kulutuste optimeerimine on kaks kõige tähtsamat asja iga ettevõtte jaoks.
Miks üldse tekivad kriisid?
Kõik, kes on koolis või ülikoolis õppinud majandust, teavad, et majanduse kulg ei ole ühesuunaline. Iga teatud perioodi tagant tulevad sisse langused, millele järgneb ka tõus. Täpset aega ei suuda keegi kunagi ennustada, kuid üheks majandusperioodiks loetakse orienteeruvalt kaheksa aasta pikkust aega. Tänasel päeval on viimasest kriisist möödas juba üle kümne aasta ning paljud majandusteadlased ei ole suutnud võtta selget seisukohta, miks pole veel kriisi olnud. Loomulikult ei saa kriisiks pidada olukorda, kus ühel ettevõttel või sektoril läheb halvasti. Kriisid tekivad sellepärast, et majandus peab ennast reguleerima ning nii öelda nullist alustama. Ainult selliselt on võimalik tagada kasv läbi aastate. Selle ehedaks tõestuseks on erinevad aktsiafondid, kes on suutnud säilitada oma kasumid pikaajalistele investoritele. Tihti kipuvad inimesed arvama, et aktsiaturgudel on pidev kauplemine ja aktsiad vahetavad omanikke igapäevaselt. Tegelikult on väga paljud investorid teinud pikaajalise otsuse, et näiteks teatud firma aktsiaid hoiavad vähemalt kümme aastat, enne kui mõtlevad müügile. Selline strateegia aitab välistada lühiajalisi kõikumisi. Kui ettevõte on tugev, siis sõltumata kriisidest, tuleb sealt välja ning pikema aja vältel taastab oma eelnevalt saavutatud väärtuse.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
