Tel. 56068384
info@lounaeestlane.ee

Eestis kutsutakse isasid üles rohkem lastega tegelema, aga isade teemal tehtud teadustöö väidab, et isadel on pärast lahkuminekut väga raske oma isarolli täita.

„Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eestis levinud soolised stereotüübid töötavad tugevalt nende isade kahjuks, kes peale lahutust/lahkuminekut sooviksid oma isarolli täita,” väidab 2013. aastal valminud isade-teemalises Tallinna ülikooli magistritöös Mari-Liis Huul.

Kuivõrd Eestis on lahutusi üha rohkem, lahutatakse enam kui pooled abielud, siis puudutab isade-laste katkenud suhe üha rohkem isasid ja lapsi.

Teadustöö autor toob välja, et Eestis on levinud nn „puhta lahkumineku“ mudel, mille järgi vanemad omavahel ei suhtle ning lahuselava vanema – kelleks reeglina on isa – ja lapse omavahelist suhtlemist püütakse hoida minimaalsena. Mehelt oodatakse peamiselt elatise maksmist ning ema otsustada on see, kas ja kui palju lahuselav isa saab lapse elus pärast lahkuminekut muul viisil osaleda.

Isade probleemid oma lapsega suhtlemiseks väljenduvad erinevalt: olenedes ema tujust, tahtmisest, ema võimust otsustada. Emade peamised strateegiad isadel lastega suhtlemist piirata või takistada on näiteks enda või lapse kättesaadamatuks muutmine, lapse väidetav haigestumine või tema soovimatus isaga (enam) suhelda. Selle tagajärjeks on lapse võõrutamine mitte üksnes isast, vaid ka isapoolsest suguvõsast.

Uuringust tuleb välja, et kuivõrd isad kohtuvad lastega harva, peavad nad oma suhet lapsega ebaloomulikuks. Nad tunnevad puudust lähedasest emotsionaalset sidemest oma lapsega ning see on neile emotsionaalselt raske.

Teadustööga saab tutvuda siin:

Viimased uudised