Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

maal

Eelmisel aastal oli Eestis 16 700 vähemalt ühehektarise põllumajandusmaaga või põhiliselt müügiks tootvat põllumajanduslikku majapidamist, mida on ligi 2500 majapidamist vähem kui kolm aastat tagasi, teatas statistikaamet.

Kuigi viimase kolme aastaga on vähenenud nii piimakarjakasvatajate kui ka seakasvatajate arv, näib, et mõlemad on oma tegevuse pigem ümber korraldanud.

Lõpetajateks on ilmselt eelkõige hooldusniitjad ehk majapidamised, kes põllumajandussaadusi ei tootnud, kuid kelle heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras säilitatav püsirohumaa samuti kasutatavaks põllumajandusmaaks loetakse.

Põllumaa pind suureneb

Olukorras, kus väikemajapidamiste arv on mitmete aastate jooksul kordades vähenenud – viimase kümne aastaga kokku 6600 majapidamist, on põllumajandusmaa pind olnud pikalt tõusutrendis. See on kümne aastaga suurenenud üle 88 000 hektari, s.h viimase kolme aastaga üle 37 000 hektari ja ulatub nüüd juba 995 000 hektarini.

2016. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 6970 majapidamist, kus peeti põllumajandusloomi,
-linde või mesilasperesid. Kümne aastaga on loomadega majapidamiste arv vähenenud kaks korda.

Vähenenud on nii veise- ja seakasvatajate kui ka lambaid ja kodulinde pidavate majapidamiste arv. Tegevuse loomakasvatuses on lõpetanud põhiliselt füüsiliste isikute majapidamised, kus loomade arv oli väike.

Viimase kolme aasta jooksul lõpetas piimakarja pidamise 790 majapidamist ehk iga kolmas. Kaks kolmandikku lõpetajatest olid oma tarbeks 1-2 lehma pidajad. Eriti silmatorkav on seakasvatajate arvu vähenemine – viis korda.

Tootmine koondub suurfirmadesse

Pideva kontsentratsiooni kasvu tulemusena on Eesti põllumajanduses kujunenud struktuur, kus 1300 majapidamist ehk 8 protsenti majapidamiste koguarvust annavad 81 protsenti kogu põllumajanduse toodangust.

Nende valduses on 67 protsenti kasutatavast põllumajandusmaast ja 81% loomakasvatusest loomühikute arvestuses. Kuigi piimalehmade arv suurtes majapidamistes on viimasel kolmel aastal vähenenud, peetakse põhiline osa ehk 63 protsenti piimalehmi majapidamistes, kus on vähemalt 300 looma.

Juba praktiliselt kogu seakasvatus asub suurtes majapidamistes ja sealhulgas on vähemalt tuhande seaga majapidamistes 97 protsenti sigadest. Ka linnukasvatus on Eestis väga kontsentreeritud ja 97% neist peetakse majapidamistes, kus lindla suurus on vähemalt 1000 lindu.

Hoolimata väikemajapidamiste arvu pidevast vähenemisest, iseloomustab Eesti põllumajandust jätkuvalt nende suur osatähtsus. Alla 4000-eurose majandusliku suurusega majapidamisi on küll 54 protsenti majapidamiste üldarvust, kuid nad annavad kõigi peale kokku vaid alla 2 protsendi kogu põllumajanduslike majapidamiste standardtoodangust.

Lõunaeestlane

Viimased uudised