Maa-amet: Aasta esimesel poolel korterite hinnad kasvasid, ent senisest aeglasemas tempos
Avaldatud: 9 oktoober, 2019Maa-ameti 2019. aasta esimese poolaasta korterituru analüüs näitab, et korterite ostu-müügitehingute koguväärtuse viimaste aastate trend on olnud kasvav, püsides ilma suurte erandlike muutusteta. Tehingute koguarv on peale 2017. aasta kerget langust jäänud püsima stabiilsel tasemel. Korteriomandi ruutmeetri mediaanhind ulatus 1 382 euroni.
Käesoleva aasta esimesel poolel tehti Eestis korteriomanditega 11 331 tehingut, see on 0,9 protsenti rohkem kui aasta tagasi, kuid 0,9 protsenti vähem kui 2018. aasta teisel poolaastal. Tehinguid oli üle Eesti kokku ligi 839 miljoni euro eest, mida on võrreldes aastataguse ajaga ligi 14 miljonit eurot rohkem (+1,7 protsenti), võrreldes aga 2018. aasta teise poolega, kasvas tehingute koguväärtus 18 miljoni euro võrra (+2,2 protsenti).
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu sõnul korteriomandite mediaanhinna kasv jätkus, kuid tempo on aeglustunud. „2019 I poolaasta seisuga jõudis korteriomandite mediaanhind järjekordselt kõrgemale tasemele kui eelnevatel perioodidel – ruutmeetri hind ulatus 1 382 euroni. See hind on tõusnud, aga tagasihoidlikult, võrreldes aasta tagasi sama ajaga püsib ruutmeetri mediaanhind 1,2 protsenti kõrgemal ning eelmisest poolaastast kõigest 0,9 protsenti kõrgemal,“ lisas Nõupuu ning tõi välja, et korteriomandite mediaanhinna kasvu aeglustumise taga on ühe põhjusena esmamüükide osakaalu vähenemine, mille kõrgem hinnatase on statistiliselt mediaanhinna kasvu mõjutanud.
Korteriomandite 2019 I poolaasta turuülevaade (pdf) Maa-ameti kodulehel.
2018 I poolaasta ja 2019 I poolaasta maakondade korteriomandite tehingute arv, koguväärtus ning muutus (%)
Maakond |
Tehingute arv 2018 I |
Tehingute arv 2019 I |
Tehingute arvu muutus |
Tehingute koguväärtus 2018 I |
Tehingute koguväärtus 2019 I |
Tehingute koguväärtuse muutus |
% |
Miljonid eurod |
Miljonid eurod |
% |
|||
Harju maakond |
6 325 |
6 196 |
-2,0% |
651,9 |
655,5 |
0,6% |
Hiiu maakond |
25 |
37 |
48,0% |
0,5 |
0,7 |
53,1% |
Ida-Viru maakond |
1 051 |
1 193 |
13,5% |
14,0 |
14,6 |
4,7% |
Jõgeva maakond |
133 |
159 |
19,5% |
1,4 |
1,6 |
14,3% |
Järva maakond |
213 |
214 |
0,5% |
2,6 |
2,9 |
12,6% |
Lääne maakond |
140 |
127 |
-9,3% |
3,3 |
3,9 |
18,7% |
Lääne-Viru maakond |
482 |
462 |
-4,1% |
7,5 |
7,6 |
1,6% |
Põlva maakond |
108 |
105 |
-2,8% |
1,3 |
1,7 |
28,9% |
Pärnu maakond |
635 |
673 |
6,0% |
31,6 |
35,8 |
13,3% |
Rapla maakond |
150 |
168 |
12,0% |
3,0 |
3,7 |
23,2% |
Saare maakond |
117 |
114 |
-2,6% |
4,5 |
4,8 |
6,5% |
Tartu maakond |
1 277 |
1 287 |
0,8% |
93,6 |
95,6 |
2,1% |
Valga maakond |
165 |
193 |
17,0% |
1,3 |
1,6 |
27,6% |
Viljandi maakond |
247 |
234 |
-5,3% |
5,3 |
5,6 |
4,4% |
Võru maakond |
166 |
169 |
1,8% |
2,8 |
3,0 |
4,8% |
Eesti kokku |
11 234 |
11 331 |
0,9% |
824,6 |
838,6 |
1,7% |