Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Kaitseministeerium

Kaitseminister Jüri Luik ütles, et täna valitsuses saavutatud kokkulepped võimaldavad jätkata riigikaitse arendamist nii, et lisaks olemasolevate võimetele saame arendada uusi.

„Meie jaoks on oluline, et uued võimed põhineksid riigikaitse arengukaval ja sealhulgas kaitseväe vajaduskirjeldustel ning kaitseväe juhataja suunistel. Samuti on tähtis, et ka tulevikus oleksid meil olemas inimesed, varustus, taristu, ette nähtud lahingumoonavarud ja raha nii uute, kui olemasolevate võimete ülalpidamiseks,“ märkis Luik.

2021. aastal kasvavad kaitsekulutused 645,4 miljoni euroni, mis moodustab 2,29 protsenti riigieelarvest. Selles sisalduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud, mis on 2021. aastal ligikaudu 10 miljonit eurot, samuti täiendavad kaitseinvesteeringud mahus 20 miljonit eurot. Riik tugevdab oma sõjalist võimet mahukate varustushangetega, personalikulusid 2021. aastal ei suurendata. 46 miljonit eurot lisatakse täiendavalt 2022. aastal riigi kaitseinvesteeringute programmile (KIP), mis säilib kogu riigieelarvestrateegia perioodi vältel tänases mahus, 20 miljonit eurot aastas.

Aastatel 2021–2024 jätkub Riigikaitse arengukavas 2017–2026 kinnitatud tegevuste elluviimine sh. täiendatakse rannakaitse relvastust. Meremiinide hankimine on võimalik praeguse kaitseministeeriumi arengukava ja kaitseinvesteeringute programmi (KIP) raames.
Vabariigi Valitsuse eraldatud lisarahatuse eest hangitakse lisaks riigikaitsearengukavas 2017–2026 planeeritud võimetele ka pikamaa rannikukaitsesüsteem, mis võimaldab mõjutada potentsiaalset vastast terve Eesti ranniku ulatuses.

Samuti paraneb kaitseväelaste individuaaltaseme kaitstus, plaanis on soetada uued killu- ja kuulivestid kogu sõjaaja struktuurile. Lisaks suureneb iga-aastane tegevustoetus Kaitseliidule, ulatudes 2024. aastaks üle 45,6 miljoni euro.

Vaata lisaks videot kaitsevaldkonna panusest Eesti majandusse:
https://www.youtube.com/watch?v=BEazbRK8SVs&feature

Kommentaarid

Viimased uudised