Lõunaeestlase reisipäevik. Horvaatia
Avaldatud: 20 märts, 2019
Budapest. Pilt: Civitatis Dobra vecer! Siin Horvaatia! Oleme oma kaamerate ja mikrofonidega jõudnud Zagrebisse! Meeleolu on suurepärane, sest täna saime jälle näha päikest. Kui Ungaris oli taevas pilvine, siis Horvaatiasse jõudes tuli jälle päike välja. Oli tunne, nagu oleks hüpanud hopsti maikusse, sest puud olid samuti õide puhkenud. Esimesed õitsvad kirsi- ja õunapuud, mida oleme oma reisi ajal siiamaani näinud.
Asusime oma Miskolci apartment’ist teele kella 12 ajal. Eile õhtul sai jälle palju nalja. Kui mäletate, siis meiega korterit jaganud naisel oli kaasas väike yorkshire’i terjer. Roosi jooksis eile õhtul suure õhinaga kööki, aga seal oli just sel hetkel naine koos oma koerakesega ning väike terjer hakkas Roosi peale ägedasti haukuma. Roosi ehmus selle peale nii hirmsasti, et jooksis padavai Inno selja taha. Ma siis seletasin Roosile, et see pole ju üldse suur kutsa, vaid beebi nagu tema. „Mina ei ole kutsa!” teatas Roosi seepeale sõjakalt.
Täna hommikul võtsime suuna Budapestile ja plaan oli käia ka kuulsa Balatoni järve ääres. Inno on varem Budapestis käinud, aga mina ei ole ja seetõttu vaatasin huviga aknast välja, kui linnast läbi sõitsime. Budapest on fantastiliselt ilus linn – sama romantiline nagu Praha ja Lissabon. Midagi on neis kolmes ühist. Hästi palju vana on alles – tekib tunne, nagu aeg oleks seisma jäänud kuskile eelmise sajandi esimesse poolde. Samas on hästi palju uut ja igasugu ärisid läbisegi, aga vana ja uue vahel ei ole vastuolu, kõik klapib kuidagi hästi kokku. Nagu Prahas ja Lissaboniski. Inimesed Budapesti tänavatel jalutasid rahulikult, kiirustamata. Oli näha jalgrattalaenutusi ning isegi mõned välikohvikud olid lahti. Parkides õitsesid lilled ja kõikjal haljendas rohi.
Balatoni äärde otsustasime siiski mitte sõita, sest ilm tundus selleks natuke liiga külm. Küll sõitsime järvest mööda ja see oli tõesti hingematvalt kaunis. Aga palju suurem kui Tamula 😀
Üks asi, millega peab Ungaris arvestama – maanteeäärsetes söögikohtades on WCd tasulised. Isegi lapsed ei pääse tasuta sisse. Samas Horvaatias ei küsi keegi WCs käimise eest raha. Kui võrrelda, siis Horvaatia on kindlasti lastesõbralikum kui Ungari. Ungaris küsitakse alati võimalusel laste eest lisaraha, aga Horvaatias mitte. Meie tänase öömaja, Booking.com’ist broneeritud apartment’i peremees ei teinud teist nägugi, kui kuulis, et meil ka kaks last kaasas.
Ahjaa – seda ka, et Horvaatia piiril kontrolliti meil dokumente – nii enda kui auto omi. Horvaatia nimelt liitus Euroopa Liiduga juba 2013. aastal, aga Schengeni ruumis ikka veel pole. Seega tuleb Horvaatiasse sisenedes dokumendid ette näidata. Pääsesime ilusti läbi.
Ja seda ka, et Horvaatias on teemaksud. Ungaris on halvas seisus teed, aga teemaksu pole, Horvaatias teed väga head, aga kehtib teemaks. Meil tuli Zagrebisse sisse sõites tasuda kuus eurot, mis polegi teab mis summa, kui arvestada, et Prantsusmaal maksime konnasööjatele teemaksu sada eurot.
Tänaseks oleme teel olnud viis päeva. Alustasime oma teekonda 15. märtsil ja esimese öö veetsime Leedus Visaginases, siis teise öö Poolas Bialystokis, kolmanda öö jälle Poolas Rzeszowis, neljanda Ungaris Miskolcis ning nüüd oleme Horvaatias Zagrebis. Zagrebi öömaja on senistest igasuguse kahtluseta kõige etem. Vannitoaga apartment maksis Booking’ust broneerides 30 eurot (võrdluseks – Ungaris tuli jagatud vannitoaga toa eest välja käia 45) ja on väga mugav. Voodi suur ja pehme ning lastel palju ruumi müttamiseks.
Inno on aga nüüdseks juba viis päeva kestnud sõitlemisest natuke väsinud, nii et jääme siia veel üheks päevaks ankrusse 🙂 Täna on Zagrebis 10 kraadi, aga homme juba 13 ja paistab päike. Mõtlesime ühe väiksde jalutuskäigu ette võtta. Homseni!
IRJA TÄHISMAA
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
