Lõunaeestlane Saksamaal ja Tšehhis. Lõpuks ometi romantika!
Avaldatud: 23 mai, 2018
Dobrý den, Võru, siin Praha! Kuidas nii juhtus?
Pärast hirmsaid üleelamisi konnasööjate maal, millest saite lugeda kahes eelmises reisikirjas, oli Innol uus plaan. „Aga sõidame hoopis Prahasse!” teatas ta mulle eile hommikul reipalt, kui meie Freiburgi öömajas silmad lahti tegin. Tema ise oli nimelt nii umbes 20 aastat tagasi Prahas käinud, mingil ajakirjandusalasel koolitusel, ja talle oli seal väga meeldinud. Seal kohatud ameeriklased olid kogunisti öelnud, et unustage Pariis, uus Pariis on Praha. Ma ise ausalt öeldes kahtlesin natuke selles plaanis, sest mulle on Poola ja Tšehhi alati paistnud natuke õlised, aga Inno oli väga entusiastlik ning vandus mulle, et Praha on väga romantiline linn. Kuna konnasööjad olid meie kohtumise aastapäeva oma trikkidega ära rikkunud, siis tundus mõte tähistada oma kohtumise aastapäeva konnasööjate kiuste romantilises Prahas mulle väga ahvatlev, ning olin päri.
Ostsime esmalt Freiburgi Lidlist süüa kaasa ja kimasime siis mööda Saksa kiirteid Tšehhi poole. „Pärast Prantsusmaad tundub Saksamaa nii turvaline,” õhkas Inno. Tõsi mis tõsi – bensiinijaam oli iga nurga taga, seda ei tulnud tikutulega otsida nagu Prantsusmaal. Lademes oli ka erinevaid söögikohti, keegi ei üritanud sulle vägisi justnimelt croissant’i kurku toppida.
Eelmise päeva kannatusi üle arutades võtsime nõuks, et kui kunagi veel Prantsusmaale minna plaanime, siis tuleb ilmtingimata kaasa võtta esiteks telk pluss madrats (mis meil ka kaasas olid), teiseks taskulamp, juhuks, kui tuleb pimedas metsas seigelda (Innol oli kolm taskulampi kaasas), kolmandaks varukanister bensiiniga (mida meil ei olnud!), ning neljandaks prantsuse keele vestmik, kuna nood seal ei räägi ju sõnagi inglise keelt. Sest sa võid ju loota parimat, aga kui käivitub stsenaarium „must part”, nagu ütleb Juhan Parts, ehk tekib täiesti ootamatu olukord, siis sul on võimalik vähemasti natuke maad edasi sõita ja sa ei külmu ka öösel metsa vahel ära. Prantsusmaal võib kõike juhtuda. Kui Hispaanias on asjad omamoodi paigas ja Saksamaal omamoodi, siis Prantsusmaal on kõik ligadi-logadi ning pauk võib tulla ka luuavarrest.
Muidugi, ega Saksamaal ka kõik ootustepäraselt läinud. Mul oli nimelt kindel kavatsus sealt martsipani osta, sest martsipan on mu lemmikmaius. Varem olen seda käinud ostmas Lübeckist, Niedereggeri poest. Seal on ka üks hästi armas kohvik, kus saab juua martsipaniteed. Pakkusin Innole enne reisi välja, et sõidame Lübeckist ka läbi. „Ah, mis,” ütles Inno. „Saksamaal müüakse martsipani igas Lidlis ja Aldis.” Oki-toki. Aga mida Freiburgi Lidlis – ega ka Aldis – polnud, oli martsipan. Kui seda küsisime, siis kehitas kassapidaja nõutult pead. Nii et säh sulle martsipani! Ehk leiame seda Tšehhist või Poolast. Ma mäletan, et ma kunagi ostsin ühest Poola poest martsipani.
Aga jube palav oli täna Saksamaal. Roosi tahtis ühe McDonalds’i juures mängida ja ma pidin peaaegu et otsad andma teda seal valvates. Auto termomeeter näitas 29 kraadi! Kamandasin Roosi autosse ja jätkasime teed. Tšehhi piiri ääres oli juba 23 kraadi ja ma sain jälle kergemalt hingata. Kell oli seitsme ringis, kui Tšehhi jõudsime.
Tegime ühe tankla juures peatuse ja Inno asus Booking’ust öömaju valima. No siin on ikka ulmeliselt soodsad hinnad. Korraliku öömaja Praha kesklinnas võib saada 30-40 euro eest (kasutades seda linki saab Bookingus veel 10 protsenti alla). Isegi ettemaksu ei taheta paljudes kohtades. Inno oli väga õnnelik ja broneeris ühe meile ära. Roosi sai endale tanklast jäätise ja ühe suure mängulennuki, mis maksis ainult 3 (!) eurot.
Praha poole sõites oli meil valida, kas sõita mööda käänulisi külavaheteid, vältides teemakse, või mööda kiirteed. Külavaheteedel nökerdades oleksime olnud Prahas alles kell kümme õhtul, mööda kiirteid tuisates aga juba kell pool üheksa. Valisime kiirteed, sest „palju need teemaksud siin ikka olla saavad,” arvas Inno. Tuli välja, et õigustatult, sest polnud siin mingeid teemakse, kuni Prahani välja. Ja sõita sai sama kiiresti nagu Saksamaal – niipalju kui torust tuleb.
Kui kella poole üheksa ajal linna jõudsime, astusime esimese asjana läbi Lidlist, kus meid lõi täielikult pahviks hindade odavus. Paljud asjad olid poole odavamad kui Eestis. Jõudsime järeldusele, et Eestis on umbkaudu Prantsusmaa hinnad, isegi Saksamaal saab väiksema rahaga hakkama.
„Tšehhi on selle kahekümne aastaga ikka tohutult arenenud,” kiitis Inno. „Samas hinnad on jäänud ikka madalaks.”
Pärast oma samuti üliodavas kesklinna öömajas sisse tšekkimist võtsime veel ette jalutuskäigu öises Prahas. Ja Innol oli tuline õigus – see linn on tõeliselt romantiline. Minule meenutab Praha Lissaboni ja Barcelonat, kus on samuti selline eriline romantiline ja boheemlik hõng, mida näiteks Pariisis ja Roomas enam ei ole. Paljud poed olid veel lahti, kuigi kell ligines juba üheteistkümnele. Roosi keksis tänavatel ja meie tundsime rõõmu sellest, et meil ikkagi nii väga vedanud on – vaatamata mõningatele viperustele on me reis ikkagi väga mõnusasti kulgenud. Teisiti ei saakski, kui sul on nii vahvad reisikaaslased. Inno mõte jalutada Karli sillale, kus öisel ajal võib kohata tänavamuusikuid, jäi aga katki, sest sinna oli veel kilomeeter kõmpida ning lapsed hakkasid ilmutama väsimuse märke. Kuid sellest polnud midagi, sest terve Praha on nagu Karli sild – romantikat purskab siin igast seinapraost.
Aga nüüd paar sõnakest ka meie tähtsast kuupäevast. Mina ja Inno saime kokku 13 aastat tagasi, 2005. aasta 21. mail Tartus, Rüütli tänaval, kohvik Crepp ees. Saime kokku ja jäime kokku. Üle kõige maailmas meeldib meile olla koos – töötada koos, puhata koos, reisida koos, unistada koos. Ja lahutus pole selle aja jooksul kordagi jutuks tulnud :). Vastupidi – tunne, et kuulume kokku, on ajaga ainult tugevamaks läinud. Nüüd on meil kaks väikest juntsi ka sabas silkamas. Siin üks pildike sellest kolmeteistkümne aasta tagusest ajast, Võrumaal Rõuges üks kuu pärast meie kohtumist.
Täna aga juba edasi Poola! Püsige lainel!
IRJA TÄHISMAA
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
