Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Hispaania Avila maakonna põleng. Kuvatõmmis.

Eelnenud aastakümnete eduka kustutustöö mõjul kuhjus Lõuna-Euroopa maastikule hulganisti süttivat materjali, mis annab hoogu praegusele suurpõlengutele. Äärmuslike ilmastikuolude survel hakkavad Vahemere tulekahjud meenutama üha enam California kurikuulsalt laastavaid megapõlenguid, osutavad teadlased.

Sarnaselt Põhja-Ameerikale sünnitas looduse ja inimese järjepidev jõukatsumine Euroopa lõunaosas viimase 40 aastaga omamoodi paradoksi. Alates 1980. aastatest on parema kustutustehnika, kasvanud teadlikkuse ja hästi koolitatud päästekomandode töö tulemusel väiksemate maastikupõlengute arv ja ulatus märkimisväärselt vähenenud. Edusammu mõjul kasvas aga metsades leiduvate kuivanud okste, lehtede ja rohu hulk.

Oviedo ülikooli teaduri Cristina Santíni hinnangul oli Pürenee poolsaarel oma osa ka traditsioonilise põllumajanduse ja karjatamise hääbumisel. Loomad ei hoidnud inimtühjaks jäänud maapiirkondades enam rohtukasvu kontrolli all ja inimtegevusest puutumatud vabad maastikud hakkasid jõudsalt metsistuma. Samaaegselt sagenesid aga kliimamuutuse tõttu ka äärmuslikud ilmaolud, mis kasvatasid eriliselt tuleohtlike päevade arvu, vahendab Nature News.

Ajakirjas Scientific Reports ilmunud värske uuring aitab nüüd täpsemalt hinnata, kui palju risk selle aja jooksul kasvas. Groningeni ülikooli meteoroloog Raúl Cordero analüüsis kolleegidega Lõuna-Euroopa viimaste aastakümnete tuleilma ehk ohtlikult kuumi ja kuivi päevi. Töörühm leidis, et Prantsusmaa ja Hispaania paljudes piirkondades esines möödunud kümnendil rohkem ohtlikke ilmastikuolusid kui aastatel 1981–2010.

Kui varem tuli Pürenee poolsaare ulatuslikes piirkondades väga ohtlikku tuleilma ette aastas vähem kui kümnel päeval, siis viimasel kümnendil on nende arv kerkinud üle 25. Uuringus lugesid teadlased äärmusliku tuleilmaga ehk „tuleohtlikuks” päevaks need, mis olid ohtlikumad, kuumemad ja kuivemad kui 90 protsenti võrdlusperioodi 1981–2010 päevadest.

Viimased uudised