Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetrit, mis prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite lõikes. Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kes kaasavad võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat.

Värske baromeeter näitab, et Tartumaal on väga suur puudujääk kokkadest ja logopeedidest, võrreldes varasema hindamisega on puudus veelgi süvenenud.

Põhjused, miks pole kerge leida kokka, on peamiselt seotud sellega, et koka amet on füüsiliselt raske, kokku ei lähe töötaja palgasoov ja pakutav palk, probleeme põhjustab ka vahetustega töö ja tihti tuleb tööd teha ka öösiti. Logopeedidest on puudus, kuna tööturul pole piisavalt palju nõutud kvalifikatsiooniga inimesi.

Eelmise tööjõu baromeetriga võrreldes on mõnevõrra leevenenud Tartumaa tööturul olukord kodushooldajate, tugiisikute ja abiliste ning koristajatega kontorites, hotellides ja asutustes. Kevadel hindasid Tartumaa tööandjad, et nende valdkonna töötajatest on suur puudujääk, sel korral on suurest puudujäägist saanud lihtsalt puudujääk.

Tööjõuvajaduse baromeetris hinnatakse ka seda, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk. Tartumaal on ülejäägis personaliotsinguspetsialistid, -vahendajad, töövahenduskonsultandid. Nimelt toimub selle ala inimeste ületootmine ja tööpakkumisi praktiliselt ei ole. Lisaks on tihe konkurents kontorijuhatajate ja  büroojuhatajate seas. Tartumaal on mõnevõrra ülejäägis ka müügiesindajad, põhjuseks see, et selle valdkonna esindajaid on tööturul väga palju (müügitööd saavad teha erineva kogemuse ja haridusega inimesed).

Valgamaal on suurim tööjõu puudujääk tervishoiu- ja ehitusvaldkonnas

Viimane hindamine näitab, et Valgamaal on suurim tööjõu puudujääk tervishoiu- ja ehitusvaldkonnas. Oskustöötajatest on vajaka puidu-, tekstiili-, toitlustuse  ja metallitööstuses ning metsanduse, transpordi, kaubanduse, põllumajanduse ja loomakasvatusega seotud ametialadel. Väga on oodatud maakonda ka erinevad pedagoogid ja hariduse tippspetsialistid.

Valgamaa tööjõuturul tööjõu ülejääk praktiliselt puudub. Samas tuleb tõdeda, et administreerimise spetsialistidele (nt sekretärid, asjaajajad, juhiabid) ja kinnisvaraalase tegevuse lihttöölistele (nt katlakütjad) ei jagu piisavalt töökohti. Positiivne on aga see, et tööotsijad ei ole töökoha otsingul kinni ainult oma varasemas ametis. Spetsialistide ning oskustööliste nappuse korral on tööandjad ka ise valmis väljaõpet töökohal pakkuma.

Tööandja ja tööotsija vaatepunktid tööturu olukorrast alati ei ühti. Väiksema lisandväärtuse ja/või palgaga töökohtadele on keerulisem uusi töötajaid leida. Seega ühest küljest võib paista tööjõudu justkui üle olevat, samas on töökohad täitmata ning tööandja seisukohast on tegemist tööjõupuudusega.

Valgamaa ettevõtete seas on tavapärane, et töötajate seas on ka lätlased. Aastaga kolib Eestisse elama ja tööle mitusada uut lätlast. Valga linnas on sissekirjutusega Läti kodanike arv viimasel seitsmel aastal kahekordistunud, Valka piirkonna elanikest töötab Eestis hinnanguliselt ligi 500. Järjest rohkem tuleb aga juurde tööandjaid, kes on sunnitud ettevõtluse toimimiseks pöörduma kolmandate riikide kodanike poole. Lisaks ehituse ja metsanduse ettevõtetele vajavad ukrainlaste palkamist ka näiteks loomakasvatus ja puidutööstus.

Tööjõupuuduse vähendamisele Valgamaal aitaksid kaasa osalise tööajaga töökohtade loomine. Vähenenud töövõimega inimesed soovivad end tõestada 2-6 tunnil päevas. Töövõimereform toetab tervise tõttu tööturult eemal olnud inimesi tööd otsima. Tööpäeva jagamine mitme töötaja vahel on paraku veel tööandjatele komplitseeritud.

Valgamaa tööjõuvajaduse baromeetri protsessis osalesid Valgamaa Arenguagentuuri ja Valga Vallavalitsuse eksperdid.

Tööjõuvajaduse baromeetriga saab tutvuda lehel https://www.tootukassa.ee/baromeeter.

Kommentaarid

Viimased uudised