Analüüs: Lõuna-Eesti Postimees – uus kollane väljaanne turul
Avaldatud: 4 november, 2017
Lõuna-Eesti Postimehe väljatulekuga seoses olid ootused suured – et turule tuleb analüütiline väljaanne, mis aitab piirkondlikku elu süvitsi lahata ja paljastada korruptandid. On ju Postimees Eestis ainus meediagrupp, mis on tänu oma mastaabile võimeline tegelema uuriva ajakirjandusega. Uut lehte valmistati ette mitu kuud.
Oleks oodanud, et asjalikkuse poolest tuntud Postimees paneb nüüd oma raskekahurväe tegelema Lõuna-Eesti asjadega, näiteks paljastama korruptsiooni Võru linnas. Näiteks uurida välja, kuidas suutis üks Lõuna-Eesti kooliõpetaja, praegune volikogu aseesimees oma tagasihoidliku palga eest osta 160 tuhande euro eest Võru kesklinna ühe magusaima ärihoone kinnistu. Kas ta käis selleks suviti Norras tööl või röövis kusagil juveeliäri? Või kuidas pääsesid kriminaalkaristusest kriminaalses joobes autot juhtinud volikogu liige ja korruptsioonikuriteoga vahele jäänud abilinnapea.
Oleks võinud uurida, kuidas on võimalik, et Võru linnavolikogus peab opositsioon omale sõna saamiseks ostma eraldi lehepinda, sest väljaanded lihtsalt kohaliku võimu telgitaguseid muidu ei valgusta. Oleks saanud uurida, miks ei täida ajakirjandus Lõuna-Eestis talle pandud püha kohust ja rolli. Miks lastakse paisuda munitsipaalmeedial, mis avaldab maksumaksja raha eest nõuka aja stiilis propagandistlikku möga. Kas põhjus on selles, et võimekus puudub ja raha on vähe või pole tahtmist, kuna kohalikud väljaanded söövad võimul peost?
Oleks tahtnud lugeda Postimehe uuriva ajakirjaniku Nils Niitra lugusid Lõuna-Eestist, näiteks seoses häälteostmistega, või teise Postimehe esiajakirjaniku Tuuli Kochi poliitilisi paljastusi ja kommentaare.
Ent see, mis välja tuli, on justkui Postimehe karikatuur. Mitmekümnetuhandelises tiraažis trükiti ära sisuliselt kollane Valgamaalane, millele oli lisatud Elu24-likku vürtsi. Mis sõitis pealiskaudselt teemadest üle ja tõi sisse Saagimi.
Lootused purunesid hetkega. Mis omakorda näitab Postimehes valitsevat sügavamat kriisi. Nagu välja tuleb, ei töötagi Tuuli Koch enam Postimehes ning Nils Niitra läheb samuti minema. Kes siis Postimehesse üldse alles jääb, kes on võimeline kirjutama uurivaid lugusid? Uurivad artiklid on aga ajakirjanduse selgroog, ilma nendeta kaotab ajalehe väljaandmine mõtte.
Kollane žanr on ajakirjanduses väga libe tee. See võib küll tunduda ahvatlev, kuna müüginumbrid esialgu tõusevad. Aga kui inimene sellest tüdineb, siis ei jää midagi järgi. Kollane žanr näitab, et Postimehe juhtkond alahindab Lõuna-Eesti lugejat, stiilis, et neile võib ükskõik mida ette sööta, küll nad ära söövad. Umbes nagu käituvad Lääne-Euroopa toidufirmad Ida-Euroopa turul.
Eesti meediamaastik kindlasti ei vaja juurde üht järjekordset kollast väljaannet. Üht järjekordset Kroonikat, Õhtulehte või EPLi laupäevalisa. Pigem on Eestis üha süvenev uuriva ajakirjanduse kriis. Uuriv ajakirjandus on ajakirjanduse alustala. Ajakirjandus on aga omakorda kaasaja maailmas vabaühenduste kõrval üks tugeva ühiskonna aluseid. Põhjamaade ja teiste maailmas enimarenenud riikide kogemuse najal võib öelda, et mida arenenum on ajakirjandus, seda arenenum on riik. Ilma tugeva ajakirjanduseta ei saa olla tugevat majandust ega tugevat riiki. Sellest on mööda vaadatud, aga selle peaks Eesti ettevõtjad ja otsustajad omale pealuu sisse raiuma.
LÕUNAEESTLANE
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
