Lõuna-Eesti korteriturg hirmsas languses
Avaldatud: 11 aprill, 2018
Lõuna-Eesti korteriturg oli märtsis hirmsas languses: korterite hinnatase kukkus Põlva maakonnas 63 protsenti ja Võru maakonnas 31 protsenti. Tehingute arv on suures languses Valga- ja Põlvamaal, selgub kinnisvarafirma Arco Vara värskest turuülevaatest.
Lõuna-Eesti niigi kehvale olukorrale tõmbas märts vee peale: Põlva kukkus korterite keskmine ruutmeetri hind 111 euroni, mis on madalam isegi Valga tasemest, mis oli seni Eesti madalaim. Võrdluseks, isegi Ida-Viru tase 200 eurot ruutmeetri kohta on kaks korda kõrgem.
Valgamaal oli korterite keskmine ruutmeetri hind märtsis 118 eurot ja Võrumaal 257 eurot ruutmeeter. Võrdluseks, Tartumaal küünib hind 1326 ja Harjumaal 1650 euroni ruutmeetri eest. Vahed on seega Põlvamaaga enam kui kümnekordsed.
Kogu Eestis müüdi märtsis tunduvalt vähem kortereid kui aasta tagasi. Käesoleva aasta märtsis müüdi Eestis 2131 korterit, mida oli 14 protsenti vähem kui aasta tagasi. Tavaliselt tähistab tehingute arvu vähenemine oodatavat hinnalangust.
Korterituru kasv on Eestis tervikuna aeglustunud, uute korterite müük on Tallinnas ja Tartus küll kasvanud, kuid seda aeglustuvas tempos. Tehingute arvu kasvu osas on üha enam esile kerkinud Pärnu linn.
2018. aasta märtsis tehtud korteritehingute taustal kujunes mediaanhinnaks 1333 €/m2. Võrreldes eelmise aasta märtsiga kasvas hind 10 protsendi võrra. Aasta baasil oli hinnakasv kiireim Tartus (+15,7%) ning Pärnus (+15,6%), Tallinnas kasvas hinnatase peamiselt uute korterite kasvavate hindade tõttu 4,3% võrra. Tüüpkorterid ehk perioodil 1940-1990 ehitatud eluruumid kallinesid oma hinnalt aasta jooksul Tallinnas 6,9 protsendi, Tartus 1,3 protsendi ja Pärnus koguni 18 protsendi võrra. Tallinnas püsis hinnakasv aastataguse perioodiga täpselt samal tasemel, Tartus on hinnakasv 25-35-aastaste ostjate osakaalu vähenemise tõttu aeglustunud. Pärnus on pikemale perioodile taandatuna märgata aastast hinnakasvu ligi 10 protsendi juures, mis on asunud viimaste kuude vältel pidurduma.
Väheaktiivsemate maakondade osas on pea igal pool märgata tehinguaktiivsuse püsimist aastataguse ajaga sarnasel tasemel, sest nõudlus on juba pikemat aega ületanud pakkumist. Pakkumiste arv on pidevalt vähenenud ja selle struktuur halvenenud, välja arvatud veel muidugi Ida-Virumaal. Viimast iseloomustab igakuiselt ajutine hinnastatistika, kus näiteks märtsis tehti nii Viljandi kui Jõgeva maakonnas sisuliselt sama palju tehinguid kui aasta tagasi kuid hinnatase kasvas samaaegselt vastavalt 52% ja 31% võrra. Mida vähemaks jääb pakkumisi, seda enam kasvab surve hindade kasvuks ning üha enam liigutakse suurematest keskustest väiksematesse, otsides taskukohasemaid pakkumisi alevikest ja küladest. Nii üürimiseks kui ostmiseks on asutud otsima kortereid ka sotsiaalsel- ja majanduslikul tasandil pigem mahajäänud piirkondadesse, kuhu veel kõigest mõni aasta tagasi ei oleks soovinud mitte keegi elama minna. Viimast on mõjutamas ennekõike paranenud piirkondlikud tööturu tingimused.
Väikelinnades otsitakse aktiivselt arenduseks sobilikke krunte, kuid põhiliseks takistuseks on projektide algatamisel laenuraha kättesaadavus, mille osas ei ole kinnisvaraarenduseks laenu saamise tingimuste leevenemist oodata. Alternatiivsete finantseerimisviiside nagu näiteks ühisrahastuse läbi väljastatavate laenude maht jätkab Tallinnast väljaspool lähitulevikus kasvamist. Laenurahaga äri- ja tootmisotstarbeliste hoonete püstitamisel kasvab Eesti väiksemates keskustes avaliku sektori poolse käenduse vajadus ning piirkondlikku ettevõtlust subsideerivate toetust hulk.
Paralleelselt korterituru kasvule tõi kevade algus pea kõikjale Eestisse oodatud elamuturu aktiivsuse hoogustumise. Elamuturgu on aga viimaste aastate vältel tabanud järjest sarnased trendid nagu korteriturgu. Peamiseks probleemiks on nii suuremates kui väiksemates keskustes pakkumiste pidev vähenemine ning olemasoleva pakkumise kehv ülesehitus. Suur hulk pakkumisel olevaid varasid ei vasta oma pakkumishinnalt turuväärtusele, kuid kuna enamus üksikelamu ostjatest kasutab ostu sooritamiseks pangalaenu, siis jäävad tehingud tihti turuväärtuse ja pakkumishinna vaheliste suurte kääride tõttu ära. Hulgaliselt pakkumisi on siseviimistluselt üsnagi kehvas seisukorras, ostjad saaksid sealjuures küll laenu maja ostmiseks kuid neil ei ole seejärel enam remondi tegemiseks raha.
Vaata järgnevast tabelist ja graafikult, kuidas on maakondades muutunud kinnisvara hind aasta jooksul (suuremalt vaatamiseks kliki pildid):
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
