Lõuna-Eesti ettevõtja hooaeg: põllumajandus, käibekapital ja rahavood

Pilt: Pexels

Lõuna-Eestis ei määra töötempot ainult kalender. Kevadel algavad külvitööd, suvel tuleb jõuda õigel ajal niitma ja koristama ning sügisel sõltub palju sellest, milline on ilm. Samal ajal tuleb ettevõtjal mõelda ka millelegi, mis põllul silma ei paista – kuidas katta kulud enne, kui esimene suurem tulu laekub.

See puudutab nii teraviljakasvatajaid, piimatootjaid, aiandeid kui ka väiksemaid talusid. Hooajalises ettevõtluses kulub raha sageli kuid enne seda, kui saak või toodang müügitulu tooma hakkab.

Kevadel kulub raha rohkem, kui seda sisse tuleb

Kevad on põllumajanduses üks kulukamaid perioode. Osta tuleb seemned, väetised ja taimekaitsevahendid, hooldada tehnikat ning varuda kütust. Kui masinad on talve jooksul seisnud, võib enne hooaja algust ette tulla ka ootamatuid remonditöid.

Lõuna-Eesti põllumajandustootjate jaoks tähendab see, et suurem osa aasta kuludest tekib juba siis, kui põllult pole veel midagi müüa. Seetõttu uurivad ettevõtjad sageli kas rahastus põllumeestele on võimalik, et paremini mõista, kuidas erinevaid hooajalisi väljaminekuid planeeritakse.

Üks levinumaid vigu on loota ainult sellele, et hea saak katab kõik kulud. Praktikas võib aga üks ootamatu väljaminek või kehvem ilm kogu plaani muuta.

Ilm mõjutab rohkem kui ainult saagikust

Lõuna-Eesti põllumehed teavad hästi, et kaks hooaega pole kunagi ühesugused. Ühel aastal venib kevad pikaks, järgmisel tuleb põud. Vahel nihkub koristusaeg tugevate vihmade tõttu mitme nädala võrra.

Need muutused mõjutavad otseselt ettevõtte rahavoogu. Kui saaki ei saa õigel ajal koristada või müüa, lükkub edasi ka tulu laekumine. Samal ajal ei jää seisma liisingumaksed, töötajate palgad ega muud igakuised kulud.

Ka Eesti põllumajanduses on viimastel aastatel järjest enam räägitud sellest, et ilmastiku kõikumine muudab ettevõtete planeerimise keerulisemaks. Seetõttu vaadatakse lisaks saagiprognoosidele üha tähelepanelikumalt ka eelarvet ja rahavoogu.

Müük võib olla tehtud, kuid raha pole veel kontol

Paljudes valdkondades ei jõua müügitulu ettevõtte kontole kohe pärast töö tegemist. Teravili võib olla üle antud, piim kokkuostjale tarnitud või köögivili müüdud, kuid maksetähtaeg jääb sageli 30 või isegi 60 päeva kaugusele.

See tähendab, et ettevõte peab vahepeal jätkama tavapäraste kulude katmist. Töötajatele tuleb maksta palka, masinad vajavad hooldust ja järgmise hooaja ettevalmistused ei jää samuti ootama.

Sellistes olukordades vaatavad mõned ettevõtted ka seda, kuidas rahavoogude rahastamine toimib. Eesmärk ei ole teha kiireid otsuseid, vaid mõista, millised võimalused aitavad rahaliikumist paremini planeerida perioodil, kui suurem osa tulust on veel laekumata.

Hea hooaeg algab juba enne esimest külvipäeva

Kogenud ettevõtjad ütlevad sageli, et järgmise hooaja ettevalmistus algab kohe pärast eelmise lõppu. Talvel pannakse paika eelarve, hinnatakse masinate seisukorda, võrreldakse sisendhindasid ja tehakse esimesed ostuplaanid.

Mida täpsem ülevaade on järgmiste kuude kuludest ja võimalikest laekumistest, seda lihtsam on ka ootamatutele olukordadele reageerida. Kõiki ilmastikuolusid ette näha ei saa, kuid rahalise poole saab vähemalt suures osas läbi mõelda.

Hästi planeeritud hooaeg jätab rohkem ruumi töö tegemiseks

Põllumajanduses jääb alati alles tegureid, mida ettevõtja ise mõjutada ei saa. Ilm, maailmaturu hinnad ja saagikus võivad aastati palju muutuda.

Seda enam tasub tähelepanu pöörata asjadele, mis on enda kontrolli all – eelarvele, kulude ajastusele ja rahavoo planeerimisele. Kui need on paigas, on lihtsam keskenduda sellele, mis tegelikult loeb: teha oma tööd õigel ajal ja võimalikult hästi.

Enne uue hooaja algust tasub korraks kogu plaan üle vaadata. Sageli piisab juba sellest, et märgata võimalikke kitsaskohti ning teha järgmised otsused kindlama tundega.