Lõppesid kaitseväe õppus Pikne ja lisaõppekogunemine Okas
Avaldatud: 15 detsember, 2024
Foto: Prantsuse kaitsevägi Täna lõppes 2.-15. detsembrini kestnud rahvusvaheline sõjaline õppus Pikne, mis tõi endaga kaasa liitlaslaevade saabumise, aktiivse õhutegevuse ja suurenenud kaitseväe ning liitlaste kohalolu Kirde-Eestis. Õppus Pikne keskendus liitlaste siirimis- ja koostegevusvõimele Läänemere regioonis.
„Õppus Pikne oli üks paljudest diviisi korraldatud õppustest, mille käigus saime koos liitlastega harjutada meie reaalse sõjaplaani osi,” ütles Eesti diviisi ülem ja õppuse Pikne juht kindralmajor Indrek Sirel. „Õppus saatis selge signaali, et oleme valmis kaitsma oma maad ja me teeme seda koos liitlastega,” lisas kindralmajor Sirel.
Õppust Pikne juhtis Eesti kaitseväe diviis ning lisaks kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele osalesid õppusel liitlasüksused nii Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest kui Lätist. Õppusel Pikne harjutati koostööd maal, õhus ja merel.
Õppuse esimesel nädalal toimusid põhitegevused peamiselt Põhja- ja Kirde-Eestis ning Soome lahel ja selle raames harjutas NATO vägede kiiret siirmist konfliktipiirkonda, nende integreerimist mitmerahvuselisse lahingugruppi Eestis ning omavahelist koostööd ohu tõrjumiseks nii maal, õhus kui merel. Õppuse teine nädal jätkus Kaitseliidu, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja Läti üksuste lahinglaskmistega Sirgala harjutusväljal.
Lisaks kaasati kahenädalasele õppusele kaitseväe juhataja ettepanekul 3.-15. detsembrini paindliku lisaõppekogunemise näol 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni reservväelased ning 3.-8. detsembrini diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased, kes lahkformeeriti 8. detsembri hommikul.
1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni reservväelased suundusid paindliku lisaõppekogunemise raames 7. detsembril kodudesse, kus jäid kõrgendatud lahingvalmidusse, olles valmis pataljoni käsul uuesti teenistusse ilmuma. Üksuse liikmed saabusid tagasi teenistusse 13. detsembri hommikul, mille järel ootas pioneeripataljoni reservväelasi ees täiendav väljaõpe nii taktika kui Ukraina õppetundide näol ning ka pataljoni aastapäeva tähistamine.
„Õppekogunemine oli huvitav ja lahe. Oli põnev vaadata, kuidas alguses üksteisele tundmatud kaitseväelased muutusid väga kiiresti relvavendadeks ja koostöö sujus laitmatult. Kõik olid väga motiveeritud ja oli näha, et kohale tuldi eesmärgiga anda endast sada protsenti. Minu jaoks iseloomustas lõppevat õppekogunemist organiseeritus – kõik asjad viimseni olid läbimõeldud, esimesest päevast kuni lõpuni välja kõik jooksis ja tegevust oli palju,“ ütles 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni reservväelane lipnik Kaspar Merisalu.
„Lisaõppekogunemine annab nii reservväelastele kui ka tegevväelastele väga väärtuslikku ja haruldase võimaluse saada tagasisidet oma oskustele, tehtud tööle ja valmidusele oma kaitseväelase tõotust täitma,” ütles pioneeripataljoni ülem kolonelleitnant Priit Heinloo. „Minu hinnangul B-kompanii, kes sai eelmisel nädalal ootamatult kokku, sai oma ülesannete täitmisega väga hästi hakkama tänu mitmele aspektile. Esiteks, meie põhijõu tahe hoida oma oskused üleval, valmisolek tulla vile peale kohale on muljetavaldav, ja sama tähtis on ka reservväelaste perede ja tööandjate toetus ning riigikaitsjate väärtustamine. Oma rolli lisaõppekogunemise õnnestumisel mängis ka hea väljaõppe, mida reservväelased on oma ajateenistuse ajal saanud ja ka tegevväelaste igapäevane pühendunud teenistus, kus hoitakse ööpäevaringses valmiduses ennast, tehnikat ja varustust. Lisaõppekogunemine taaskord tõestas, et kui on vaja, oleme me mõne tunniga taas kõik koos valmis kodumaa kaitsmisele asuma.”
Diviisiülema ja õppuse Pikne juhi kindralmajor Indrek Sireli sõnul oli väga oluline siduda õppus Pikne lisaõppekogunemisega Okas. „Kui olukord eskaleerub, on liitlased valmis kohe saatma oma üksused Eestisse. Samal ajal kui liitlased juba tegutsevad piiri lähedastel aladel on meil võimalik mobiliseerida enda väge ja seda see õppus näitaski,” ütles kindralmajor Sirel.
Rahvusvaheline sõjaline õppus Pikne, mis kestis 2.-15. detsembrini, keskendus liitlaste siirmis- ja koostegevusvõimele Läänemere regioonis. Õppuse käigus harjutati liitlasvägede täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO mitmerahvuselise lahingugrupi ja Eesti kaitseväe toetuseks sõjaolukorras, seda nii meritsi kui õhu kaudu. Õppust juhtis Eesti kaitseväe diviis ning lisaks kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele osalesid õppusel liitlasüksused nii Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest kui Lätist. Kokku osales õppusel ligikaudu 2000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
