Leedu koondab vägesid Suwalki koridori, kohalikele see ei meeldi
Avaldatud: 16 detsember, 2025Edela-Leedus asuva Kapčiamiestise elanikud on mures sõjaväepolügooni rajamise plaanide pärast, väites, et see toob kaasa puude maharaiumise ja nende elatusvahendite hävitamise.
Kohalikud elanikud on petitsioonile alla kirjutanud ja korraldavad proteste, kui valitsus otsustab rajada sõjaväepolügooni Leedu-Valgevene piiri lähedale, nn Suwałki koridori, vahendab lrt.lt.
70 kilomeetri laiune ala ühendab Balti riike Poolaga ning seda ümbritsevad mõlemalt poolt Venemaa Kaliningrad ja Valgevene. Ametnikud on varem öelnud, et sõjalise konflikti korral võivad Moskva ja selle liitlane Minsk piirkonna potentsiaalselt enda valdusse võtta.
„Ma ei saa siit ära kolida. Kogu mu elu on siin,” ütles Kapčiamiestise elanik Antanas Pečiukevičius. „Ma ei teinud seda kõike selleks, et vanaduspõlves kodutu oleksin. Ja see pole ainult minuga – külas on palju inimesi. Inimesed tahavad siin elada.”
Elanikud ütlevad, et soovivad rohkem teavet riigi plaanide ja tulevaste otsuste kohta.
„Mul on isa pärandus – üheksa hektarit maad,” ütles teine Kapčiamiestise elanik Benius Radzvilavičius. „Seega [kas nad] lõhuvad kõik tükkideks, hävitavad ja lasevad raisku minna? Inimeste arvamusi tuleb arvesse võtta.“
Petitsioonis öeldakse, et Kapčiamiestise metsas asuvad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitsealad ja metsaelupaigad, kus majandustegevus on lubatud.
„Baltoji Ančia jõgi voolab vaid 500 meetri kaugusel. Suvel ei leia seal puhkekohta – kogu piirkond on telkijaid täis,” ütles Vitas Daugevičius. „Seega peaks ehk arendama turismiinfrastruktuuri, mitte rajama väljaõppevälju?”
Valgevenes otse üle Nemunase jõe asub Goža harjutusväljak, kus toimuvad sõjaväeõppused.
„Päeval ja öösel, mõnikord terve päeva kostab tulistamist – tõesti vali müra,” ütles Laima Jakštienė, kes päris oma vanemate talu Kapčiamiestises.
„Seal valitseb pidev ebakindluse tunne. Kunagi ei tea, kas tegemist on õppusega, on nad midagi muud otsustanud või toimub midagi,” lisas ta.
Kohalike sõnul meelitab piirkond turiste, hoolimata asukohast riigipiiri lähedal. Nad muretsevad, et kui metsad maha raiutakse ja geopoliitiline olukord muutub, ei pruugita polügooni kunagi rajada, jättes maha vaid lagedad põllud.
Petitsioonis nõutakse põhjalikku strateegilist keskkonnamõju hindamist ja polügooni rajamise plaanide viivitamatut peatamist.
Samal ajal ütleb kaitseekspert Vaidotas Malinionis, et polügooni rajamine siia, Valgevene piiri lähedale oleks ratsionaalne otsus.
„Peegelpõhimõttel oleks täiesti loogiline, et Goža polügooni vastas paikneks polügoon,” ütles erukolonel. „Kui näeme sinna suuremate vägede koondamist või suuremate õppuste korraldamist, siis saaksime koos oma liitlastega sellele ohule vastukaalu pakkuda.”
Kaitseeksperdi sõnul lihtsustaks lähedal asuv Suwałki koridor ka toetuse saamist sõjalise konflikti korral.
Praegu rajatakse uusi polügoone vastavalt NATO standarditele ja seetõttu ei peaks elanikud tema sõnul muretsema.
„Majanduslik kasu – töökohad ja teede infrastruktuur – on ilmne,” ütles Malinionis. „Kaasaegsed polügoonid on planeeritud nii, et müra, liikumine ja keskkonnaaspektid on maandatud, kehtestades öise tulistamise piirangud, loomakaitsetsoonid ja kontrollgraafikud.”
Sõjaväepolügoonide täpse asukoha kohta on oodata otsust hiljem sel kuul.
„Arutelud kohalike omavalitsustega on väga olulised. Kuid me räägime riikliku tähtsusega objektist ja me sooviksime leida sobiva lahenduse,” ütles Leedu presidendi peanõunik Deividas Matulionis. „Nad võiksid uurida, kas Rūdininkai polügoon Šalčininkai rajoonis on tõesti nii halb, kui väidetakse.”
Lazdijai rajooni omavalitsus keeldus Kapčiamiestise piirkonda polügooni võimaliku rajamise kohta kommentaare andmast.
Leedu kaitseministeeriumi andmetel on polügooni omavate riikide sisemajanduse kogutoodang kolm korda suurem kui nende riikide oma, kus seda pole.









