Läti turism kannatab, kuna inimesed ei julge enam Balti riikidesse sõita
Avaldatud: 22 juuli, 2025
Kuldiga. Pilt: Pixabay Jahe suve algus on avaldanud negatiivset mõju turismiettevõtetele kogu Lätis ja Kuldīga on üks linnu, kus see annab kõige enam tunda.
Kuldīga turismiettevõtted näevad, et geopoliitiline olukord on muutnud ka UNESCO pärandist huvitatud külastajad Balti riikidesse reisimise suhtes ettevaatlikumaks, teatas Läti Raadio 21. juulil.
Restorani ja hotelli „Jēkaba sēta” juhataja Jolanta Lange haldab Kuldīga vanalinnas kolme hoonet. Oma üheteistkümnendal hooajal pereettevõttes on ta kogunud kogemusi majutussektoris ning tal on oma järeldused turismitööstuse praeguste sündmuste, sealhulgas geopoliitiliste olude kohta.
„Enne kogu seda geopoliitilist olukorda olid meie peamised turistid sakslased. See oli tõesti nii, 60–70%. Pärast sõda ja koroonat on nüüd meie peamine turist kohalik. Ma vaatasin täna veel üle – umbes 65% on lätlased, neile järgnevad leedulased, sakslased, eestlased, Ühendkuningriik ja siis on veel teised riigid.”
Perenaine põhjendab, et nad suudavad restorani üleval pidada, kuna see asub hotellis, samal ajal toitlustades gruppe ja hoides talvel tööd oma pikaajalist personali. Talvel kasutavad hotelli mitmed ettevõtted, seega õnnestub neil säilitada stabiilsus. Samal ajal kiidab „Jēkaba sēta” esindaja Kuldīga turismisektoris töötavaid inimesi, kelle panus on ilmne ja on üks põhjusi, miks inimesed valivad sihtkohaks Kuldīga.
Kuldīga turismiarenduskeskuse juht Jana Bergmane ütleb, et see aasta on kindlasti teistsugune, mõjutatud ilmast ja muudest teguritest.
„Turistide voog, mida ma ise jälgin näitab, et Leedu turiste on kindlasti vähem kui varem, samas kui Saksa matkaautoturiste on suhteliselt rohkem ja neid võib näha paljudes linna parklates, eriti Krasta tänaval torni ümbruses. Muidugi on siin arutelu selle üle, mida ainuüksi seda tüüpi turistid linnale ja ettevõtlusele annavad, sest nad on üsna isemajandavad,” ütles Bergmane.
„Majutust kindlasti ei kasutata ja toitlustusteenuseid kasutatakse vähem. See on omamoodi komistuskivi, sest pole ühte keskset kohta, kus nad ööbiksid, ja nad oleksid ilmselt väga huvitatud infrastruktuuri kasutamisest, ja Kuldīgas seda pole, ainult mõned eraettevõtted ja need on väga madala intensiivsusega,” märkis ta.
Mis puutub Kuldīga UNESCO tiitli võitmisse ja varasematesse ennustustesse, et turistide arv kasvab kiiremini, siis praegu pole seda juhtunud. Üks peamisi põhjuseid on geopoliitiline olukord, kus paljud inimesed on endiselt ettevaatlikud.
„Praegune publik on selgelt, võiks öelda, keskealine ja vanem. Muidugi tahavad nad näha UNESCO paiku, aga nad tahavad reisida turvaliselt, nad on sihtkohtade suhtes väga valivad,” ütles Bergmanis. „See pole saladus – piir ja olukord, mis võib-olla aeg-ajalt veidi valjemaks muutub, aga me ei tea ka nii sügavalt, kuidas seda millises riigis kujutatakse.”
Bergmane leiab, et praegustes oludes vajab turismitööstus tugevat riigi tuge ja samal ajal välist reklaami, et näidata Lätit turvalise sihtkohana. Riiklikul tasandil tuleb rohkem ära teha, usub ta.
„Ma ütleksin, et see on Läti enda valdkond – turismiamet, mitte ainult Kuldīga või Kuramaa piirkond, peaks sellest rääkima, see peaks olema kogu riik. Riik peab välisturgude osas palju rohkem ära tegema,” ütles Bergmane.
Üldiselt kogeb Kuldīga juulis turistide voogu, aga nagu ka teistes Läti osades, mõjutab ilm kindlasti hooaja üldisi numbreid. Kuldīga turismi pressiesindaja Bergmane möönab, et inimesed hoiavad raha kokku ning et valitseb näiliselt nähtamatu majanduskriis, mida mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas geopoliitiline olukord.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
