Läti piirialadel on häiritud mobiilside

Kuvatõmmis.

Ootamatud rändlustasud, ühendumine Valgevene mobiilivõrkudega ja kohati täielik mobiililevi puudumine – see on piirialade elanike igapäevaelu. Kuigi paljud on naaberriigi võrkude olemasoluga juba harjunud, tekitab mobiilside kvaliteet Lätis endiselt raskusi, vahendab Latgale piirkondlik televisioon.

Hobusetalu „Klajumi” omanik Viktors Piļščikovs pidi maksma veidi alla 20 euro selle eest, et tema telefon ühendus Valgevene mobiilivõrguga, kuigi ta polnud riigipiiri ületanud. Levi probleemid tema talus häirivad isegi turvakaamerate tööd.

„Klajumis”, kus turistidele pakutakse ratsutamist Daugava jõe kallastel ja majutust puhkemajades, puutuvad külastajad samuti kokku ootamatu ühendumisega Valgevene võrkudesse. Omanikud on sellega harjunud, kuid külastajatele tuleb see üllatusena.

„Ekskursioonide ajal olen kuulnud inimesi äkitselt hüüatamas: „Oo, Valgevene võrk ühendus minuga!” Ma eelistaksin, et Valgevene seadmed ühenduksid meie mastidega, selle asemel et meie seadmed ühenduksid nendega,” rääkis hobusetalu „Klajumi” teine omanik Ilze Stabulniece.

Mobiilioperaator „Bite” on viimase kuue kuu jooksul saanud klientidelt umbes 75 kaebust, mis puudutavad Lätis viibides toimunud automaatset ühendumist välismaiste mobiilivõrkudega.

„Kui tuvastame, et lisakulud on tekkinud sõltumata kliendi soovist ja olukorras, kus seade on automaatselt ühendunud välisvõrku, makstakse kliendile hüvitist. Viimase kuue kuu jooksul on sellistel juhtudel hüvitatud summa olnud keskmiselt umbes 12 eurot,” selgitas Bite Latvia raadiovõrgu osakonna juhataja Aleksandrs Beļajevs.

„Klajumi” omanike jaoks ei ole probleemiks vaid välisvõrk. Levi puudumise tõttu kaotavad talu turvakaamerad sageli internetiühenduse. Viktorsi sõnul on võrgu levi viimase aasta jooksul vaid halvenenud.

„Kui see juhtuks korra või kaks, või isegi viis korda, oleks see veel vastuvõetav, kuid me puutume sellega kokku iga päev, eriti õhtuti. Päeval on olukord veel enam-vähem talutav, kuid õhtuti langevad nii interneti kiirus kui ka levi kvaliteet märgatavalt,” märgib „Klajumi” hobusetalu omanik.

Krāslava omavalitsus tunnistab, et piirialade elanikud on sideprobleemidega juba harjunud. Mõnes piirkonnas, kus Läti mobiililevi on nõrk – või puudub üldse –, on Valgevene operaatorite signaal tugevam kui kohalikel võrkudel.

„Ausalt öeldes on see „surnud tsoon”. Mõnes kohas puudub signaal täielikult ja telefon ühendub hoopis Valgevene võrku,” tõdes Krāslava piirkonnavolikogu esimees Gunārs Upenieks (ZZS). „Kui meil polnud ka elektrit, võis piiri ääres sõites kuulda valgevenelasi hüüdmas: „V Latvii net elektritšestva!“ (Lätis pole elektrit! – toim).”

Tele2 selgitab, et piirialadel asuvate tugijaamade saatevõimsust piiravad riikidevahelised sageduste kooskõlastamise nõuded. Samas ei ole operaatoritel alati piisavalt ressursse uute mastide rajamiseks. „Piirialaga seoses oleme pöördunud nii siseministeeriumi kui ka kaitseministeeriumi poole ettepanekuga lubada riigile kuuluva taristu kasutamist uute telekommunikatsioonirajatiste ehitamiseks,” selgitas LMT klienditeenindusdirektor Ilze Saulīte.

Kuigi lahendusi mobiililevi parandamiseks piirialal alles otsitakse, peaksid elanikud ise olema tähelepanelikud ootamatute kulude suhtes. Sideoperaatorid soovitavad valida oma telefonis Läti mobiilivõrk käsitsi.