Läti lennufirma airBaltic taotleb pankrotti, kuna läbirääkimised laenuandjatega ei andnud tulemusi

Läti lennufirma airBaltic teatas täna esmaspäeval 14. septembril, et on New Yorgis vabatahtlikult taotlenud kaitset USA pankrotiseadustiku 11. peatüki alusel, püüdes ümber korraldada oma võlakoormat ja püsida elus Iraani sõja põhjustatud ning süveneva ülemaailmse kriisi tingimustes.

AirBaltic teatas avalduses, et on taganud ümberkorralduste ajal tegevuse toetamiseks 350 miljoni euro suuruse rahastuse sellistelt laenuandjatelt nagu Strategic Value Partners, Barclays, Hayfin Capital Management, Morgan Stanley ja Oaktree Capital Management.

AirBalticu tegevjuhi Erno Hildeni pressikonverentsil öeldi, et umbes 12-protsendilise intressimääraga rahastamine vajab kohtu heakskiitu.

„Järgnevatel kuudel suhtleme kõigi oma sidusrühmadega, et leppida kokku jätkusuutlikes tingimustes,” ütles ta, lisades, et ettevõte loodab igal aastal 44 miljoni euro suurust kasumi kasvu.

Kohtuavalduse kohaselt kasutab airBaltic oma pankrotti, et tühistada või edasi lükata 3,5 miljardi dollari suuruse tellimuse 40 täiendava lennuki ja Pratt & Whitney 106,7 miljoni dollari väärtuses täiendavate lennukimootorite tarneid. Ettevõtte väitel on nad lennukitootjaga juba suhelnud, et edasi lükata täiendavaid tarneid pärast seda aastat.

AirBaltic teatas, et kohtu järelevalve all toimuva protsessi ajal jätkuvad lennud plaanipäraselt, protsessi lõppu oodatakse järgmise 2027. aasta juuniks.

USA ja Iraani vaheline konflikt on põhjustanud lennukikütuse hinna kahekordistumise, vallandades lennundussektoris rängima kriisi alates COVID-19 pandeemiast. Investorid ja juhid on hoiatanud, et pingelise finantsseisuga lennufirmad võivad kokku variseda.

„AirBaltic on sattunud tõsistesse finantsraskustesse mitmete rahanduslike ja geopoliitiliste tegurite koosmõjul,” kirjutas lennufirma juhatus pankrotikohtule esitatud dokumendis.

Dokumendis märgiti, et airBalticu laenukohustused ja finantsliisingu kohustused ulatuvad ligikaudu 583 miljoni dollarini ning ettevõttel on tasumata 106 miljoni euro ulatuses tööjõumakse ning lennundusega seotud makse ja tasusid.

Ettevõtte 2025. aasta käive oli ligikaudu 779 miljonit eurot.

Reutersile antud intervjuus ütles Hilden, et airBaltic peab ametiühingutega läbirääkimisi „tööjõu kohandamise” üle, mis tema sõnul oleks loomulik jätk juba kavandatud mahu vähendamisele.

Lennufirma on oma ülemaailmset töötajaskonda kasvatanud terve kümnendi ja annab praegu tööd enam kui 3000 inimesele.

„Usun, et airBalticu äritegevuse alused on väga tugevad. Seega, kui oleme oma uue äriplaani ellu viinud, näen ettevõttel helget tulevikku,” sõnas ta.

Hilden märkis, et suurimad muudatused ettevõtte tegevuses nn Chapter 11 tüüpi restruktureerimise käigus puudutavad nn wet-lease’i ehk lennukite ja meeskondade tasu eest teistele lennufirmadele rentimise ärisuuna vähendamist.

AirBaltic, mille lennukiparki kuulub ligikaudu 50 lennukit Airbus A220-300, kuulub enamusosalusega Läti riigile, samas kui Saksamaa lennufirma Lufthansa omab 10-protsendilist vähemusosalust.

Enne vastava avalduse esitamist pidid airBalticu võlakirjaomanikud hääletama ettevõtte plaani üle kaasata kuni 257 miljonit eurot uue, 2027. aasta veebruaris aeguva ja 25-protsendilise intressimääraga üliprioriteetse (super-senior) laenu kaudu.

Läti peaminister Andris Kulbergs ütles, et pankrotimenetlus algatati pärast seda, kui võlakirjaomanikud, kellele kuulus üle 70 protsenti võla väärtusest, otsustasid selle asemel valida firma likvideerimise.

„Pean seda lahendust üheks parimaks võimaluseks airBalticu elujõulisuse tagamisel, kuna see annab vajalikud vahendid ja aja ümberkorralduskava elluviimiseks,” sõnas Kulbergs avalduses.

Ta lisas, et valitsus jätkab strateegilise investori otsimist samal ajal, kui airBaltic vähendab oma lennukiparki ja korraldab ümber oma kohustusi.

AirBaltic on teine lennufirma, mis on sattunud raskustesse seoses Iraani konfliktiga, varem mais läks pankrotti USA odavlennufirma Spirit Airlines, mis esitas pankrotiavalduse juba kuid enne konflikti puhkemist veebruari lõpus, kuna ei suutnud tagada võlausaldajate toetust riiklikule päästeplaanile.

Ka teised lennufirmad, näiteks Kagu-Aasia suurim odavlennufirma AirAsia otsivad täiendavat kapitali.

Hilden, kes juhtis Skandinaavia lennufirmat SAS aastatel 2022–2024 Chapter 11 pankrotikaitsemenetluse ajal ütles, et airBaltic „sihib sama protsessi”.

„See annab neile kaitsemehhanismi oma asjade korda seadmiseks… Ma ei näe põhjust, miks airBaltic ei peaks tegema sama mis SAS,” sõnas analüütik John Strickland.

Lennundussektori riskianalüüsi ettevõtte Vectus Intelligence asutaja Yves Schwyter märkis, et Chapter 11 tee tähendab „tõenäoliselt jätkusuutlikumat kapitalistruktuuri kui see, mis oli veel nädal aega tagasi laual”.

Lennufirma oli seadnud eesmärgiks kasvatada oma lennukipark 100 lennukini ning lootis lennundusanalüütik Simonas Bartkuse sõnul arendada transiitliiklust Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast läbi Riia. „See võimalus on kadunud ja ettevõte kasvas oma turu jaoks liiga suureks… Kütusekulude kasv muutis olukorra kriitiliseks, neil polnud aega lahendust leida,” ütles ta.

Peaminister Kulbergs märkis sotsiaalmeedias avaldatud videos, et aprilliks oli airBaltic „ära kulutanud” 380 miljonit eurot, mis olid saadud 2024. aastal emiteeritud võlakirjadest. Juunis sai otsa valitsuse antud 30 miljoni euro suurune erakorraline laen ning lennufirma oli püüdnud oma ülejäävaid lennukeid välja rentida, lisas ta.

„Balti ja Läti liinide teenindamiseks on vaja vaid 30 lennukit, mitte 100,” sõnas ta.