Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Lätis on kavas, et alates 2026/2027. aastast peavad kõik õppeasutused pakkuma üht Euroopa Liidu (EL) keeltest või valitsustevaheliste haridusalaste lepingutega reguleeritud võõrkeelt, teatas Haridus- ja teadusministeerium 21. novembril.

See tähendab, et vene keelt ei ole tõenäoliselt enam võimalik valikainena õppida, vahendab lsm.lv.

Need muudatused aitavad ministeeriumi esindajate sõnul kaasa „noorte täielikule lõimumisele Euroopa haridusruumi, aitavad kaasa EL-i ametlike keelte õppimisele, mis omakorda avab ulatuslikud töövõimalused EL-is ja väljaspool seda”.

Esimest võõrkeelt õpetatakse alates 1. õppeaastast. See peab olema üks EL-i ametlikest keeltest ja kõige sagedamini valitakse inglise keel. Teine võõrkeel algab 4. klassis ja pole täpsustatud, millist keelt tuleb õpetada. Valiku teeb õppeasutus ise.

2021. aastal läbi viidud koolide küsitluse järgi ei paku ligi pooled Läti koolidest valikut – enam kui 300 koolis õpetatakse õpilastele teise võõrkeelena ainult vene keelt.

Hetkel, kus nõudlus EL-i keelte järele on märkimisväärselt kasvanud ning ka vene keele tähtsuse ja kasutamise vähenemise valguses, saavad ametiasutused lapsevanematelt taotlusi pakkuda üht ELi keelt koolides teise võõrkeelena.

EL-i ametlike keelte õppimise edendamiseks töötab ministeerium välja põhiharidusstandardi muudatused, mis näevad ette, et kõik koolid peaksid pakkuma ühte EL-i keeltest või valitsustevaheliste kokkulepetega reguleeritavat võõrkeelt.

Kavandatakse kolmeaastane üleminekuperiood, et võimaldada koolidel pakkuda teise võõrkeele õpetajaid, kaasates nii uusi pedagooge kui ka pakkudes olemasolevatele õpetajatele võimalusi ümberõppeks ja teise aine õpetamise õiguse omandamiseks. Ministeerium on alustanud läbirääkimisi ka Läti Ülikooliga, et arutada võõrkeeleõpetajate koolitamise küsimusi – kuigi enamikus ainetes on õpetajate kriitiline puudus üle Läti, pole selge, kust uued õpetajad tulevad. Samamoodi, kuna enamik õpetajaid teeb ületunde, on ebatõenäoline, et paljud saavad mõne muu aine omandada.

„Teise võõrkeele koolides tagamise küsimust on arutatud Läti presidendi Egils Levitsiga, rõhutades vajadust edendada ja tagada Euroopa Liidu ühe ametliku keele kui teise võõrkeele võimaldamine kõigis meie koolides. See võimaldab noortel ja ühiskonnal tervikuna tõhusamalt osaleda Euroopa kultuuriruumi arengutes. Mul on väga hea meel, et see aasta läheb ajalukku kahe väga olulise otsusega: üleminek ainult lätikeelsele õppele ja alustati ettevalmistusi ühe Euroopa Liidu ametliku keele õppimiseks kõigis koolides teise võõrkeele lastena. See on hetk, mil peame rohkem kui kunagi varem tugevdama Läti põhiväärtust – riigikeelt ja tugevat Lätit Euroopa Liidu ühises peres,” ütles haridus- ja teadusminister Anita Mužniece.

Viimased uudised