Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Stenbocki maja

Valitsus otsustas täna avada Euroopa Liidu Nõukogu soovitustele tuginedes Eesti piiri 14 madala nakkustasemega riigi elanikele väljastpoolt Euroopa Liitu, samuti kinnitas valitsus kolmandatest riikidest Eestisse sisenemise tingimused töö ja õppimise eesmärgil.

„Saime täna paika töö- ja õpirände kriteeriumid, mis annavad kindluse õppuritele ja ettevõtjatele. COVID-19 levik on Euroopas pidurdunud, kuid ülemaailmselt kasv jätkub. Tahame kaitsta Eestimaa inimeste heaolu ja tervist, aga tagada ka igapäevase majanduse toimimise,” ütles peaminister Jüri Ratas. „Töö ja õppimise eesmärgil võib Eestisse tulla kõigist riikidest, kuid kõrgema nakatumiste arvuga piirkondade puhul hakkavad kehtima piirangud, mille täitmise eest vastutavad nii saabuja kui ka kutsuja. Lihtsalt reisimiseks järgime Euroopa Liidu suuniseid.”

Valitsuse korralduse kohaselt võivad töötamise või õppimise eesmärgil Eestisse siseneda haigusnähtudeta inimesed kõigist riikidest. Piiranguteta võib Eestisse siseneda riikidest, kus viimase kahe nädala jooksul on nakatunute arv 100 000 inimese kohta väiksem kui 16.

Saabumisel Euroopa Liidu välistest riikidest, kus nakatunute arv on suurem kui 16, peavad töötamise või õppimise eesmärgil Eestisse sisenevad inimesed jääma isolatsiooni, mis korraldatakse vastavalt kas tööandja või õppeasutusega koostöös. Tagatud peab olema nii transport kui ka elamine 14-päevasel eneseisolatsiooni perioodil ning isik peab läbima kaks koroonaviiruse testi, millest üks tehakse Eestisse saabumisel ja teine siinviibimise 14. päeval. Töötaja võib Eestis tööle asuda Eestis viibimise 15. päeval, juhul kui tema teine test on negatiivne.

Piirangud kehtivad Eestisse saabumisel ka riikidest, mille nakatunute arvu kohta on andmed puudulikud ja kus on suurem viiruse leviku oht. Nende riikide nimekiri avalikustatakse välisministeeriumi kodulehel.

Lisaks avatakse Euroopa Liidu Nõukogu soovitustele tuginedes Eesti piir 14 madala nakkustasemega riigi elanikele väljastpoolt Euroopa Liitu. Alates tänasest saavad Eestisse reisida Alžeeria, Austraalia, Gruusia, Jaapani, Kanada, Maroko, Montenegro, Lõuna-Korea, Rwanda, Serbia, Tai, Tuneesia, Uruguay ja Uus-Meremaa elanikud.

Välismaalastele, kes saabuvad Eestisse nimekirjas olevatest madalama nakkustasemega ELi-välistest riikidest või transiidina läbi ELi riikide, kus nakatunuid on 100 000 elaniku kohta vähem kui 16, 14-päevast liikumispiirangut ei rakendata. Nimekirja kolmandatest riikidest, kust Eestisse sisenemine on lubatud, uuendatakse iga kahe nädala tagant ning see avaldatakse välisministeeriumi kodulehel.

Valitsus tegi täna oma korraldusse ka muudatuse, mille kohaselt saavad Eestisse reisida peale Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna riikide, Šveitsi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ka Andorra, Monaco, San Marino ning Vatikani (Püha Tool) kodanikud ja elanikud, samuti nende pereliikmed, kui nad on haigusnähtudeta. 14-päevane elu- või viibimiskohas viibimise piirang kehtib Eestisse saabumisel inimestele, kes tulevad siia ELi või Schengeni riikide kaudu, mille viimase 14 päeva nakatunute arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 16 (paindlikkus 10 protsenti).

Lisaks tegi valitsus tänasel kabinetinõupidamisel põhimõttelised otsused välistudengite ja hooajatööliste Eestis viibimise tingimuste kohta. Valitsuskabinet kinnitas, et võõrkeelsetel õppekavadel õppimine on üldjuhul tasuline, välja arvatud rahvusvaheliste ja kahepoolsete lepingute alusel õppijaile. Eestikeelsetel õppekavadel õppimine on tasuta.

Samuti plaanib valitsus täpsustada välisüliõpilaste pereliikmete õigust Eestis viibida. Edaspidi saaks koos üliõpilasega tema staatuse alusel kaasas olla vaid üksikvanema alaealised lapsed. Kui välisüliõpilane eksmatrikuleeritakse, kas omal soovil või kõrgkooli algatusel, siis lõpeb tema vastav elamisluba 30 päeva pärast. Need ettepanekud ei kehtiks Euroopa Liidu ja Majandusliku Arengu ja Koostöö Organisatsiooni (OECD) kodanikele ja elanikele.

Kuni 30. aprillini 2022 plaanitakse lühendada hooajatöötajana Eestis töötamise aega, mis oleks lubatud senise 270 päeva asemel kuni 180 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.

Hooajatöötajate palgakriteeriumide osas alustab riigisekretär koostöös sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi ja rahandusministeeriumiga õigusanalüüsi, et selgitada võimalusi kehtestada minimaalne palganõue valdkondliku ja maakondliku keskmise palga järgi.

Haridus- ja teadusminister ning siseminister toovad vastavad õigusaktide eelnõud valitsuse 16. juuli istungile.

Välisministeerium koostöös sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga peab esitama valitsusele ettepanekud turvalise reisimise teavituskampaania läbiviimiseks.

Kommentaarid

Viimased uudised