KUUM: Ameeriklased ja liitlased peavad Bidenit täielikuks katastroofiks, isegi Trump oli parem
Avaldatud: 18 august, 2021Ameeriklased ja ka liitlased peavad peale esmaspäevast kõnet presidenti Joe Bidenit täielikuks katastroofiks. Isegi Trumpi peetakse paremaks kõigile tema puudustele vaatamata.
Joe Bideni viimase aja esinemiste peale oleks isegi Donald Trump punastanud. Bideni kõne alandas USA-d ja tampis riigi rahvusvahelise väärikuse mutta, vahendab Daily Mail.
Biden edastas nii ameerika rahvale kui maailma üldsusele valesid, mis pole võrreldavad isegi Trumpiga. Oma läbikukkumist Afganistanis nimetas Biden poliitiliseks reaalsuseks ja geopoliitiliseks tarkuseks. Kõik oma vead ajas ta teiste, Trumpi ja Afganistani valitsuse kaela. Samas on kõige toimunu eest vastutav üks mees: USA president Joe Biden.
Kabuli langemine ja Talibani võimuletulek Afganistanis on kõige suurem ja alandavam välispoliitiline kaotus USA jaoks pärast teist ilmasõda. See ühendab endas nii 1961. aasta Kuuba invasiooni läbikukkumist kui 1975. aasta kabuhirmus lahkumist Saigonist.
Praegu pole teada, kuidas Bideni valitsus üldse säärasest hoobist toibub. Arvatakse, et hullem ootab Afganistanis alles ees. Praegu iseloomustavad Bideni valitsust USA sõjalennukite külge klammerdunud ja sealt alla surnuks kukkunud inimesed.
Kõige suurem vale, mida Biden esitas oli väide, et vägede kiire väljatoomine on ainuvõimalik tee ja et see on nii USA kui kõigi teiste huvides. Tegelikkuses oleks olnud võimalik säilitada olemasolevat olukorda, kus USA oleks hoidnud Afganistanis ligi 4500 sõjaväelast. Sellised plaanid olid juba tehtud. Oli teada, et kui USA väed täielikult välja tuua, langeb Afganistan kohe Talibani võimu alla ning Al-Qaeda tuleb tagasi. Biden aga lükkas selle võimaluse kõrvale. Biden lootis teenida USA-s plusspunkte sellega, et toob väed täielikult Afganistanist välja. Ta seadis oma parteipoliitika tähtsamaks kui riigi julgeolek ja inimelud.
Afganistani juhid polnud võimelised Talibani vastu võitlema, kuna nad tundsid, et USA liitlased olid nad reetnud. Biden süüdistas Trumpi, aga Trump oli seadnud Talibanile kokkuleppega seoses tingimused, mida Taliban oli hakanud juba rikkuma. Bideni väide, et ta oli seotud Trumpi antud lubadustega on puhas vale, sest Biden on taandunud tervest hulgast Trumpi antud lubadustest, miks ta pidi seda ühte täitma. Tegelik reaalsus on see, et Biden ise tahtis Afganistanist väed välja tuua, sama käib ka asepresident Kamala Harrise kohta. Selle reaalsuse taustal oli Bideni kõne eriti näotu ja valelik.
Biden väitis, et USA oli Afganistanis vaid selleks, et võidelda terrorismiga, mitte aga riiki üles ehitada. Samas ründas Biden ise 2001. aastal vabariiklasi väitega, et Afganistanis tuleb üles ehitada stabiilne riik ja valitsus. Biden ütles tookord, et kui riiki üles ei ehita, siis järgneb kaos, mis toob uuesti välja terroristid.
Reaalsus on see, et USA ja liitlaste strateegia on olnud edukas, kuna Afganistanis pole terroristid suutnud kanda kinnitada viimased 20 aastat. Samal ajal on Afganistanis uut ühiskonda üles ehitatud. 2001. aastal oli Afganistanis vaid miljon õpilast ja kõik poisid, nüüd on õpilasi 9,5 miljonit ja 40 protsenti on tüdrukud. Nüüd ähvardab Afganistani langemine tagasi keskeaega.
Arvatakse, et Biden ei hooligi afgaanidest. Juba 2010. aastal oli ta öelnud, et USA peab riigist väljuma, vahet pole mis sealsetest naistest saab. Biden oli öelnud, et USA tegi samamoodi Vietnamis ning Nixonile ja Kissingerile ei heidetud seda ette. Seetõttu polnud Bideni tegevus üllatav.
Kui Trumpi kritiseeriti varem selle eest, et tea seadis alati esikohale USA huvid, siis Bideni esmaspäevane kõne oli puhas USA kaitsmine, toomata välja ühegi teise riigi, näiteks Suurbritannia teeneid. Samas on teised riigid seisnud Afganistanis 20 aastat kõrvuti USA-ga, seal on hukkunud teiste riikide kodanikud. Nüüd aga vägede väljaviimisel isegi ei konsuleteeritud teiste riikidega. Nad pandi lihtsalt fakti ette. Niipalju siis Bideni valimislubadusest, et erinevalt Trumpist austab ta liitlasi. Seda tasub meeles pidada, kui USA järgmine kord teistelt abi palub.
USA endine Obama-aegne kaitseminister Robert Gates kirjutas 7 aastat tagasi, et Biden on eksinud peaaegu kõigis välispoliitika ja rahvusvahelise julgeoleku küsimuses viimase 40 aasta jooksul. Pärast äsjast ämbrit Kabulis võib seda aega pikendada 50 aasta peale.
Aga see pole kergendus. Pärast seda, kui Taliban on Afganistanis uuesti võimul, on maailm taas palju ohtlikum paik kui veel kuu aega tagasi. Suur pagulaste mass on taas teel lääne poole, mis aitab sillutada teed parempoolsete võimuletulekule. Samas kavandatakse Afganistanis uusi terrorirünnakuid.