Foto: Lilian Lukka
Küttehooajal sagenevad juhtumid, kus kodude küttesüsteemid ootamatult rikki lähevad. Eksperdid selgitavad, millised juhtumid loetakse kindlustusjuhtumiks ning kuidas vajadusel tulla toime ootamatute kulutustega.
If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Lauri Nõu sõnul tuleb küttesüsteemidega, sealhulgas populaarsete õhk-õhk- ja õhk-vesi-soojuspumpadega seotud kahjujuhtumeid ette igal talvel. „Eriti keeruline on seadmete jaoks ilm, mis kõigub pluss- ja miinuskraadide vahel. Selline muutlik ilm koormab seadmeid kõige rohkem ning võib põhjustada rikkeid, mille parandamine või asendamine maksab sageli tuhandeid eurosid,” ütles ta.
Ta lisas, et Ifi kodukindlustuse koguriskikaitse all on küttesüsteemid, sealhulgas õhksoojuspumbad, kindlustatud ootamatute ja ettenägematute rikete ning väliste kahjustuste vastu. „See tähendab, et kui seade läheb katki tehnilise rikke tõttu või saab kahjustada näiteks langeva puu, jää või lume tõttu, on see üldjuhul kindlustusjuhtum,” selgitas Nõu.
Loomulik kulumine või hooldamata jätmine ei ole kindlustusjuhtum
Kõik küttesüsteemi rikked ei ole aga kindlustusjuhtumid, nentis kindlustusekspert. Kindlustus ei kata kahjusid, mis on tekkinud seadme loomuliku kulumise, puuduliku hoolduse või tootja juhiste eiramise tõttu. „Näiteks kui soojuspump külmub seetõttu, et seda ei ole nõuetekohaselt hooldatud või talveks ette valmistatud, ei loeta seda kindlustusjuhtumiks. Samas ei tähenda erakordselt külm ilm automaatselt, et kindlustus keeldub hüvitamisest.” kirjeldas Nõu.
Just sellistes olukordades, kus kindlustus kulusid ei kata, seisab tarbija sageli keerulise valiku ees. Inbanki Eesti äriüksuse juhi Hanno Ladvase sõnul tuleb siis otsustada, kas tasuda ootamatu kulu võimalusel kohe täies ulatuses või jagada see mitme kuu peale, et hoida igakuine eelarve tasakaalus.
„Eesti inimesed kasutavad tarbimislaene ja osamaksetena tasumist pigem vajaduspõhiselt. Värskest Kantar Emori uuringust selgus, et 32% tarbimislaene võetakse just ootamatute kulude katteks. Järelmaksu kasutajate seas tõi 49% peamise põhjusena välja soovi jagada ühekordne suure kuluga ost, mida muidu endale lubada ei saaks, pikema perioodi peale. See näitab, et Eesti tarbija on oma finantsotsustes pigem kaalutlev,” ütles Ladvas.
Hüvitise suurus sõltub seadme vanusest
Kui kahjujuhtum on kindlustustingimuste järgi kaetud, hüvitatakse nii seadme parandamine või asendamine kui ka sellega seotud tööd. Sinna alla kuuluvad ka kulud, mis tekivad näiteks seina, laudise või muude konstruktsioonide eemaldamisest, kui see on vajalik seadmele ligipääsuks.
„See, kas kindlustus hüvitab remondi või uue seadme, sõltub eelkõige soojuspumba vanusest. Ifi kodukindlustuse tingimuste järgi hüvitatakse kuni nelja aasta vanuse seadme kahju täies ulatuses. Viie- kuni kümneaastase seadme puhul katab kindlustus 50% kuludest ning üle kümne aasta vanuste seadmete eest hüvitist enam ei maksta,” kirjeldas Lauri Nõu.
Erandiks on tulekahju ehk kui soojuspump saab kahjustada välise tulekahju tõttu, ei vähendata hüvitist seadme vanuse alusel. Seadme vanust arvestatakse päevast, mil see uuena osteti. Kui seadmele kehtib veel tootjagarantii, tuleb esmalt pöörduda müüja või paigaldaja poole.
Küttesüsteemide rikete vältimiseks soovitab If Kindlustus koduomanikel pöörata erilist tähelepanu küttesüsteemide regulaarsele hooldusele. „Oluline on järgida tootja juhiseid, lasta süsteemi hooldada enne kütteperioodi ning veenduda, et see on talveks õigesti ette valmistatud,” rõhutab Nõu. Eriti tähtis on kontrollida, et sulatus- ja äravoolusüsteemid toimiksid korralikult, sest regulaarne hooldus aitab vältida kulukaid rikkeid just siis, kui küttesüsteemi kõige rohkem vajatakse.
Mida teha siis, kui kindlustus kulusid ei kata?
Küttesüsteemi remondi või uue seadme ostu rahastamisel tasub Ladvase sõnul lähtuda eelkõige tööde ja seadme kogumaksumusest. „Kui küttesüsteemi parandamine või ostmine jääb kuni 2500 euro piiresse, võib sobivaks lahenduseks olla “osta kohe, maksa hiljem” makseviis, mis võimaldab kulu jagada mitme kuu peale lisatasudeta. Kui aga kulud ületavad 2500 eurot, tasub kaaluda juba järelmaksu või tarbimislaenu, mis võimaldavad jagada summa osamakseteks pikema aja peale,” selgitas ta. Sobiv lahendus sõltub ka sellest, kust ja kuidas remonditööd või uus küttekeha soetatakse.
„Kuna ootamatuid kulusid tuleb ette pea igas majapidamises, ei tasu makselahenduste kasutamist peljata. Paljudel juhtudel on see hoopis arukas valik, mis aitab hoida igakuised kulutused tasakaalus ja jätta rahalist puhvrit ka järgnevateks väiksemateks ootamatusteks,” lisas Inbanki ekspert. Seda kinnitab ka Kantar Emori uuring, mille järgi on 26% vastanutest kasutanud tarbimislaenu kodu remondiks või sisustamiseks.
Samal teemal
Foto: Lilian Lukka 
Loading ...
