Kuidas võiksid Tartu rohelised investeeringud kujundada Lõuna-Eesti tulevikku?

Pilt: Pexels

Tartu linn on viimastel aastatel muutunud Lõuna-Eesti rohelise arengu eestvedajaks. Kui veel viis aastat tagasi räägiti peamiselt üldistest keskkonnaeesmärkidest, siis nüüd on laual konkreetsed projektid ja miljonite eurode suurused investeeringud. Linnapea Urmas Klaasi juhitud koalitsioon on seadnud eesmärgiks muuta Tartu kliimapositiivseks linnaks aastaks 2030. See tähendab, et linn peaks siduma rohkem süsinikku, kui ta õhku paiskab. Ambitsioonikas plaan, mis nõuab nii avaliku sektori kui ka erasektori panust. Tegelikult mõjutavad need sammud kogu Lõuna-Eesti piirkonda majanduslikult ja sotsiaalselt.

Rohelised investeeringud tähendavad ka muutusi inimeste igapäevaelus. Kui vaadata laiemalt, siis erinevad majandussektorid peavad kohanema uue reaalsusega. Näiteks kasiino-, meelelahutus- ja teenindussektor otsivad võimalusi vähendada oma keskkonnajälge. Isegi sellised valdkonnad nagu eesti kasiinod on hakanud pöörama tähelepanu energiatõhususele ja digitaalsetele lahendustele, mis vähendavad füüsiliste ruumide vajadust. Üleminek digitaalsele platvormile tähendab väiksemat energiakulu võrreldes traditsiooniliste asutustega. See näitab, et rohelinemine puudutab kõiki majandusharusid.

Ühistranspordi reform muudab liikumisharjumusi

Tartu Linnatranspordi AS on alustanud ulatuslikku ümberkorraldust. Järgmise kahe aasta jooksul plaanib ettevõte soetada 45 elektribussi, mis asendavad vanad diiselmootoriga sõidukid. Investeering ulatub 28 miljoni euroni, millest ligi pool tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest. Bussidepoo Sõpruse puiesteel valmib kiirlaadimistaristu, mis võimaldab ühe bussi laadida täis vähem kui kolme tunniga.

Muutus pole aga ainult tehniline. Linnavalitsus on lubanud suurendada ühistranspordi sagedust kesklinna ja Annelinna vahel, kus praegu on hommikuti ummikud peaaegu igapäevased. Uued marsruudid hakkavad teenindama ka Raadi piirkonda, kus viimastel aastatel on ehitatud sadu uusi kortereid. Eesmärk on selge: panna inimesed jätma auto koju.

Soojusmajandus vajab kiireid otsuseid

Tartu soojusvõrk on vanamoodne. Ligi 60 protsenti soojusest toodetakse endiselt maagaasil töötavates katlamajades. Fortum Tartu AS on esitanud linnavalitsusele plaani rajada 2027. aastaks biomassil töötav koostootmisjaam Ropka tööstusalale. Projekt maksaks umbes 42 miljonit eurot, aga vähendaks linna sõltuvust fossiilkütustest märgatavalt.

Probleem on selles, et kohalikud elanikud pole uuest rajatisest vaimustuses. Möödunud kevadel kogunes Ropka elamupiirkonna elanikke üle saja, kes avaldasid muret õhukvaliteedi pärast. Linnavalitsus korraldas kolm avalikku arutelu, kus selgitati, et kaasaegsed filtrid hoiavad heitkogused miinimumis. Otsust pole veel tehtud, aga aeg hakkab otsa saama. Kui investeering edasi lükkub, jääb Tartu sõltuvusse maagaasist veel vähemalt viis aastat.

Rohealad ja linnaplaneerimise uus suund

Kesklinna tihe ehitus on alati olnud Tartu probleem. Nüüd püüab linnavalitsus leida tasakaalu arenduse ja roheluse vahel. Tammemäe piirkonda, kus veel kolm aastat tagasi seisis tühi tootmishoone, rajatakse uus elurajoon koos kahe hektari suuruse pargiga. Arhitekt Liisa Hirv, kes projektis kaasa lööb, ütles hiljutises intervjuus, et iga uus kortermaja peab vastama energiamärgise A nõuetele.

Tartu eeskuju hakatakse jälgima ka teistes Lõuna-Eesti linnades. Võru linnavalitsus on juba väljendanud huvi sarnaste projektide vastu. Valga kohalik omavalitsus arutab praegu võimalust rajada päikesepark endisele prügimäele. Need sammud peegeldavad laiemaid rohepöörde arenguid üle Eesti, kus kohalikud omavalitsused otsivad praktilisi lahendusi kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Erasektori roll jääb ebaselgeks

Kuigi avalik sektor teeb plaane, jääb erasektori panus sageli tagasihoidlikuks. Tartu Kaubamaja on küll paigaldanud katusele päikesepaneelid, aga paljud väiksemad ettevõtted ootavad ikka veel sooduslaene või toetusi. Ettevõtluskeskkonna Arenduskeskus korraldas mais seminarisarja, kus osales vaid 23 ettevõtjat. Huvi on, aga konkreetsed sammud jäävad ära.

Probleem on ka selles, et paljud ettevõtted ei tea, milliseid toetusi saab taotleda. Bürokraatia on keeruline ja taotlusvoorud lühikesed. Mõni ettevõtja on öelnud, et lihtsam on jätkata vanal moel, kui kulutada aega paberimajandusele.

Mida toob tulevik

Tartu rohelised investeeringud on ambitsioonikas katse muuta linna jätkusuutlikumaks. Kas need plaanid muudavad ka Lõuna-Eesti piirkonda tervikuna, sõltub paljudest teguritest. Raha peab jätkuma, otsused peavad sündima õigel ajal ja inimesed peavad olema valmis muutusteks. Praegu on palju lubadusi, aga vähe valmis tulemusi. Järgmised kaks aastat näitavad, kas Tartu suudab oma eesmärgid täita.