Kuidas kommenteerivad valitsuse aktsiisipoliitikat Riigikogu liikmed? Kes vastas, kellel suu vett täis?
Avaldatud: 10 november, 2017
Lõuna-Eesti väikepoodnikud saatsid pöördumise Lõuna-Eestist valitud Riigikogu liikmetele palvega muuta senist aktsiisipoliitikat.
Et kaupmeeste pöördumine ei jääks hüüdjaks hääleks kõrbes, saatis Lõunaeestlane paar päeva tagasi küsimused Lõuna-Eestist valitud saadikutele, kes on Kalvi Kõva (SDE), Ivari Padar (SDE), Inara Luigas (SDE), Anneli Ott (Kesk), Heimar Lenk (Kesk), Oudekki Loone (Kesk), Toomas Paur (Kesk), Arno Sild (EKRE), Meelis Mälberg (Reform), Liina Kersna (Reform), Monika Haukanõmm (Vaba), Uno Kaskpeit (EKRE), Maire Aunaste (IRL) ja Priit Sibul (IRL).
Küsimused olid järgmised: Kuidas kommenteerite Lõuna-Eesti väikepoodnike olukorda nende avaliku pöördumise valguses ning kas üldse ja kui, siis mida annab nende heaks ära teha?
Ootuspäraselt on võimuliidu saadikutel, eriti aktsiisitõus eest võitleva sotsi Jevgeni Ossinovski erakonnakaaslastel suu vett täis. Lõunaeestlase küsimustele on vastanud kahe päeva jooksul ainult opositsiooni esindajad Meelis Mälberg (Reformierakond) ja Uno Kaskepit (EKRE).
Järgneb Meelis Mälbergi (Reformierakond) kommentaar:
Lõuna-Eesti kaupmeeste ja eriti väikepoodnike mure on igati põhjendatud ja täiesti arusaadav. Osasid protsesse, näiteks kaupluste ketistumine ja marketite suurenemine, on raske peatada ja veel vähem pöörata. Need on üleilmsed protsessid. Aga see mis praegu toimub on puhtalt valitsuse otsuste tagajärg. Ja põhjendada kõike murega rahvatervise pärast, on lihtsalt silmakirjalik. Minnes kord ühe toote järele teise poodi, kas keskuses või teisel pool piiri, ostetakse tihti sealt kõik vajaminevad asjad.
Kas midagi teha annab? Kindlasti annab. Kriitilise pilguga tuleb üle vaadata plaanid ja tagasi pöörata juba tehtud vigased otsused. Ning annab minna ka kaugemale. Näiteks võiks lubada jaemüüki käsimüügiravimid. Maapoodidele ei too see kindlasti suurt müügikäivet, aga natuke ikka. Aga kindlasti parandaks see lihtsate ravimite kättesaadavust keskustest kaugemal, kus pole apteeke.
Järgneb Uno Kaskpeiti (EKRE) kommentaar:
Aktsiisitõusud, mida algatas eelmine valitsus ja toetab praegune, mõlemas olid IRL ja sotsid, on osutunud Eesti riigile väga kahjulikuks ja need tuleks peatada.
Esiteks pole nad kaasa toonud oodatud efekte. Riigieelarvesse jääb alkoholi ja tubakaaktsiisist planeeritust arvestuste kohaselt laekumata 70 miljonit ja kütuseaktsiisist ligemale 50 miljonit eurot. Järgmisel aastal kordub see taas veelgi suuremas mahus. Millega täita sellisel juhul nii suuri eelarve auke? Uuest 2018 riigieelarve eelnõust me sellele küsimusele paraku vastust ei saa. Reservid pole lõpmatud ja nende kogumisega ka eriti ei tegeleta.
Teine probleem on aktsiisitõusudega seotud kaudsed ja vägagi halvad mõjud. Kõigepealt on alkoholi, tubaka, osade toiduainete ja kütuseostmine kolinud Läti piiri taha ja teenib tulu Läti riigieelarvesse. Teiseks on pankroti veerel suur osa Lõuna-Eesti väikekauplusi, sest ostajad käivad kauba järel Lätis ja väikepoodnikud ei suuda enam kauem hakkama saada. Samuti kannatab kohalik maaelanikkond, kes peab toidukraami otsingutel läbima suuri vahemaid ja kulutama kütust. Vanainimestel, kes ise autoga ei liikle, on see sootuks suurem ehk isegi eluline probleem, kui elu läheb niikaugele, et maapoed on sunnitud uksed sulgema.
Kuidas seda probleemi lahendada, see on keeruline küsimus, sest vaevalt et Sotsid oma viga tunnistavad ja IRL istub vaikselt, et püsida valitsuses, Keskerakond noogutab lihtsalt kaasa. Muutus võib tulla alles peale järgmisi riigikogu valimisi, kui rahvas teeb õige valiku.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
