Kuidas Erineb põhjaeestlane lõunaeestlasest? – Lõbus võrdlus
Avaldatud: 18 november, 2021
Põhjaeestlast on alati peetud pigem linnalembeliseks kui maalembeliseks isiksuseks. Kuna põhjakallas on kaetud madalate segametsadega ning lõuna pool valitseb pigem ürgne loodus ning konarlik maastik, siis eeldatakse, et põhjaeestlane valitseb pealinna ning maamees lõuna maastikku.
Millised võrdlused tegelikult valitsevad kahe erineva eestlase vahel?
Pealinnas elavatel inimestel on asutused ning tähtsamad sidepunktid pea alati jalutuskäigu kaugusel. Üsna levinud on vaatepilt, kus kasiino paikneb nii ostukeskuse kui ka kooli vahetus läheduses. Tundub veider? Kindlasti. Sama kehtib ka pea kõigi teiste põhjaranniku linnade kohta.
Pea poole miljoni elanikuga pealinn võimutseb Põhja-Eesti osas kui kubermang, mis täieneb vaid olukordades, kus ehitus järk-järgult linnaosades hoogustub.
Huvitavate teadustööde käigus on siiski kindlaks tehtud mõned aspektid, mille abil on võimalik põhjaeestlast eristada lõunaeestlasest.
- Üheks kindlaks aspektiks on kindlasti jutukus ning ausus. Lõunaeestlane ei ole eriti jutualdis ning kui põhjaeestlane on pigem avatud oma privaatelust jutustama, siis lõunapoolsed elanikud pigem varjavad kõike, mis peegeldab nende eraelu ja selles toimuvat. Kui vaadata asjaolu, et inimene on ühest piirkonnast teise kolinud, siis ei pruugi see aspekt väga selgelt väljenduda. Tegemist oleks justkui erinevate kultuurides ning ajaloo käigus sisse kirjutatud harjumusi on raske välja juurida. Kui Lõuna-Eestis viibides räägib vabameelselt keegi oma eraelust ning sellega seonduvast, võib kindel olla, et tegemist ei ole põliselanikuga ning pigem on seotud inimene külastaja või hiljuti piirkonda kolinud inimene.
- Traditsioonilised mustrid ning kirjad kaunistavad kohalike inimeste elamisi, riietusi ning ka kindlasti iseloomu. Lõunaeestlane austab oma kultuuri ning pärimust ning väljendab ka end neid võimalusi kasutades. Põhjaeestlane kannab neutraalseid toone ning kommertsiaalselt tuntud firmamärke. Lõunaeestlane kombineerib kultuuri kommertosaga ning ehedaim näide nendest on Seto piirkond. Seto rahvakultuur on sügavalt oma piirkonnas juurdunud ning inimesed on uhked ning julged nende pärimuse suhtes. Kultuuriliselt väljendub see enim lauludes ning kirjandusega seotud edasiandmistes, kus teadmised ning kombed pärandatakse edasi põlvest põlve. Põhjaeestlane rakendab end pigem lääne kultuuri omastamisele ning võimaldab tugevalt selle mõju ühiskonnale.
- Sugulus ning omavaheline suhtlus on lõunaeestlasele täiesti tavaline elu osa. Pärimusuurijaid on kindlaks teinud, et Lõuna-Eesti inimesed suhtlevad suguluspidi tihedamini kui mujal Eestis. Perekondlikud ettevõtmised on hinnatud ning täiesti normaalne päevaga seotud tegevus.
- Saarelik käitumine ei ole võimalik vaid saartel. Inimesed mõtlevad selle all näiteks aktsenti, mis on eriti levinud Lõuna-Eestis ning saartel. Kuna keeltekultuur on mitmekesine, siis jagunevad maakondade kaupa ka rääkijad, keda saab omavahel kergesti eristada. Põhja-Eestis kerkib üles vaid kaks erinevat keelekultuuri – eesti keel ning vene keel. Lõunaeestlane räägib murdes ning need jaguneva riigi lõunaosas neljaks. Eristatavus on lihtne, sest just kedagi rääkimas kuuldes on kergesti võimalik kindlaks teha, kust keegi pärit on.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
