Kuidas Eesti jäi ilma gaasita: Eleringi juht põhjendab, et soomlastega ei jõutud kokkuleppele
Avaldatud: 11 oktoober, 2022
Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul ei teinud Elering Soome taasgaasistamislaeva rentivasse ettevõttesse investeeringut, kuna ei jõudnud kulude jaotamises kokkuleppele. Kulude liitmine võrgutasusse jätaks need Eesti gaasitarbija kanda.
LNG-terminali kasutustingimused gaasimüüjatele pidid välja töötama Eesti ja Soome süsteemihaldurid üheskoos, praegu on see langenud aga Soomele.
„Kuna Elering ei ole [taasgaasistamislaeva rentiva] FSRU Oy omanikeringi asunud, ei ole ka meie roll tingimuste väljatöötamisel selline nagu oleks kevadise kokkuleppe vaates olnud eeldada. Täna on Gasgrid Finland FSRU Oy ainuomanik ja nemad on tingimused välja töötanud, millega terminal turuosalistele kättesaadavaks tehakse,” ütles Veskimägi.
Maikuus teatas Elering, et Gasgridiga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kaetakse ujuvterminali rendikulud ühiselt, jaotades need proportsionaalselt Eesti ja Soome gaasitarbimisega ehk vastavalt 20 ja 80 protsenti.
Kokkuleppest taganemise tõttu juhtus nii, et LNG gaasi ja varustuskindluse talveks sai omale Soome, aga mitte Eesti. Suvel oli veel jutt, et LNG tuleb Eestisse. Nüüd kardetakse, et Eesti turuosalistel kaob juurdepääs gaasile.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
