Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

„Kui palju on palju?” küsib Võru kristlik usumees Jüri Pallo oma arvamusloos kliima soojenemise ja selle kohta, et lapse sünd on kõige kliimavaenulikum tegu.

Kristliku usumehe „vihakõne“

Teaduslik soovitus: tahate võidelda kliimamuutusega – tehke vähem lapsi!

Keskkonnale on kõige kurnavam lapse sünnitamine, suisa 24 korda kahjulikum kui autoga sõitmine, selgub Rootsi teadlaste analüüsist.

Kliima soojenemisega võitlemise nimel kutsutakse inimesi üles vähem autoga sõitma, liha söömist vähendama ja hoidma elektrit kokku säästupirnidega. Rootsi Lundi Ülikooli teadlaste hinnangul on aga inimese kaugelt mõjukaim valik maakera kliima seisukohalt hoopis järeltulijate arv. Nende analüüsist selgub, et kui arenenud riikides sünniks kas või üks laps vähem, jääks aastas atmosfääri paiskamata keskmiselt 58,6 tonni süsinikdioksiidi (CO2). Samas autosõidust täieliku loobumisega suudaksime aastas säästa vaid 2,4 tonni CO2. Muud eraisiku valikud on veelgi väiksema mõjuga – näiteks taimetoitlaseks hakkamine vähendab ühe inimese süsinikdioksiidiheitmeid keskmiselt 0,8 tonni aastas. Argo Ideon, Maaleht

Greta Thunberg on kõigest aastaga saavutanud rohkem kui ma oma terve elu jooksul. Kui küsida minu käest, kes on hetkel minu suurim iidol, siis vastan ilma kõhkluseta: Greta Thunberg! Ta on kõigest aastaga saavutanud rohkem kui ma oma terve elu jooksul. Mida on Y-generatsioonil (ja ka teistel) õppida noortest aktivistidest?„ Sille-Kadri Simer

Meie päevil on esile tõusnud globaalsed probleemid, mured tuleviku pärast, mis haaravad kogu inimkonda.

  1. Kliima soojenemine

Veel mõned sajandid tagasi ei muretsetud kliimaprobleemide pärast, kuigi tööstusrevolutsioon Inglismaal kogus tuure.

  1. Kolmanda maailmasõja oht

Veel sada aastat tagasi puudusid massihävitusrelvad. Vesinikupommid. Aatomipommid. Kõrgtehnoloogilised täppisrelvad, mille käsitsemine on justkui arvutimängu mängimine, mis samal ajal tapaks pärisinimesi. Kaks maailmasõda on peetud. 

  1. Maailma rahvastiku plahvatuslik juurdekasv

Täna kardetakse, et varsti ei jätku maakeral inimestele elamisväärset eluruumi. Kummitab toidu puudus, puhta joogivee puudus. Oleme jõudnud keskkonnaprobleemide juurde: õhu, vee ja maa saasteprobleemid. Siia on inimkond jõudnud hoogsa teaduslik-tööstusliku progressi tulemusena. Neile lisaks radioaktiivsed jäätmed, ohtlikud tehnika ja keemiatööstuse jäätmed, muud reostused.

Hea lugeja küsib juba, et kuhu see usumehe vihakõne jäi?

Aga palun, siin see on. Minu isiklik arvamus on, et need, kes seda maapealset maailma juhivad, enam ammu ei halda kõiki protsesse. Peapõhjus, miks noor Rootsi tüdruk on saanud iidoliks on see, et kliima soojenemise jutuga tahetakse tähelepanu kõrvale juhtida Euroopa lõpu algusest.

Euroopa elanike – põlisrahvaste –  arv ei kasva.

Eluiga kasvab, tõsi. Vananev elanikkond, siit johtuvad tööjõuprobleemid annavad kohalikus majanduses juba ammu tunda.

Euroopa seisab uue rändekriisi lävel. See on peaprobleem, mida uinutatakse jutuga vajadusest kaitsta looduskeskkonda, millest edasi juba see tuttav kliima soojenemise hala.

Nüüd asja juurde.

Esimese Moosese raamatus esimeses peatükis, kahekümne kaheksandas salmis Jehoova Jumal andis käsu inimestele: „Olge viljakad, teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele!“

Teate, mis ma mõtlen?

Olen teeninud vaimulikuna 30 aastat EELK-d.

Küsin: „Kui palju on palju?“

Ärme kohe miljarditest räägi, küsime, kui palju on palju ja kas see palju on kohe kohe täis saamas?

On inimesi, usklikke, kes usuvad, et see palju on peatselt täitumas.

Lähebki nii, maailmalõpp tuleb kogu sinna juurde kuuluvaga, Piiblis kirjas.

Lõpetan positiivse soovitusega. Kõige lihtsam viis paradiisi pääseda on see, kui inimene õpib selgeks üheainsa sõna oma elus: „Jeesus“.

„Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja auline! Ja sünnib, et igaüks, kes appi hüüab Issanda nime, pääseb!“ Ap. 2: 20-21

Seniks kõike kaunist!

Jüri Pallo, Võrus 14. oktoobril 2019.a.

Kommentaarid

Viimased uudised