Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on õppimiskohustuse mõte tagada, et ükski noor ei jääks haridusteelt kõrvale ja jätkaks peale põhikooli õpinguid. „Seetõttu ei ole vajadust teha senisel kujul järeleksameid. Muudatustega kaasneb ka põhikoolidele senisest enam vastutust, et noorte õpilünki ennetada või kiirelt märgata ning pakkuda õpilasele vajalikku tuge. Meie eesmärk on toetada igat õpilast tema õpiteel,” ütles ta.
Alates 2026. aasta kevadest ei korraldata enam järeleksameid ning edaspidi liigub õpilane haridusteel edasi põhikooli lõpueksamil saadud tulemusega. Seni on järeleksameid korraldanud iga kool ise ehk nende tulemused ei ole olnud objektiivselt arvestatavad järgmisse kooli sisseastumisel. Edaspidi saavad õpilased, kes ei saavuta lõpueksamitel 50 protsendi lävendit, rohkem aega ja tuge oma teadmiste ja oskuste arendamiseks järgmisel haridusastmel või ettevalmistavas õppes, mitte lühikese korduseksamite perioodi jooksul.
Eelnõuga täpsustatakse ja muudetakse põhikooli lõpetamise aluseid nii põhikooli riikliku kui ka lihtsustatud õppekava korral. Põhikooli lõpetab õpilane, kelle aastahinded on vähemalt rahuldavad või arvestatud, loovtöö on tehtud ning eesti keele, matemaatika ja valikeksami tulemus on vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest.
Selle kõrval luuakse senisest selgemad võimalused lõpetada põhikool ka siis, kui kõiki õpitulemusi ei ole täielikult omandatud. Õppenõukogu otsusega võib õpilane lõpetada põhikooli ka juhul, kui kuni kaks lõpueksamit on sooritatud alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest. Samuti saab kooli lõpetada õpilase seadusliku esindaja avalduse alusel kahel juhul. Esiteks siis, kui ühes või kahes aines on aastahinne nõrk või puudulik. Teiseks juhul, kui ühes õppeaines on aastahinne nõrk või puudulik ning ühes teises aines lõpueksami tulemus alla 50 protsendi. Oluline põhimõte on, et lõpetada ei ole võimalik, kui samas õppeaines on nii aastahinne kui ka eksamitulemus negatiivsed. Sellisel juhul jääb õpilane täiendavale õppetööle ning vajadusel tuleb klassikursust korrata. Muudatused suurendavad sellega põhikooli vastutust õpilünkade ennetamiseks või varajaseks märkamiseks.
Muudatused rõhutavad ka järgmise haridustaseme rolli õppija toetamisel. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas täpsustatakse õpilaste täiendavat juhendamist ning õppimise toetamist neile, kes lõpetavad põhikooli ilma kõiki õpitulemusi omandamata. Täiendav tugi võib seisneda järeleaitamiskursustes, ainealastes konsultatsioonides või individuaalse õppekava koostamises konkreetsetes õppeainetes. Selline tugi on osa kooli tavapärasest õppekorraldusest.
Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed näitavad, et igal aastal on märkimisväärne hulk põhikooli lõpetajaid, kelle lõpueksami tulemus on alla poole võimalikust maksimumist. 2024/2025. õppeaastal oli nende õpilaste hulk eesti õppekeelega õppes 20 protsenti ning vene õppekeelega õppes 54 protsenti. Kõige enam oli madalaid tulemusi matemaatikas ja eesti keeles teise keelena. Muudatuste eesmärk ei ole standardite langetamine, vaid see, et üks eksam ei katkestaks noore haridusteed ning puudujääke saaks tasandada sisuliselt ja kestvalt.
Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu leiab siit ja see avaldatakse Riigi Teatajas.
Õppimiskohustus rakendub esmakordselt 2025/2026. õppeaastal 9. klassi astunud noortele ning selle kohaselt on kõikidel põhikooli lõpetajatel kohustus jätkata õpinguid pärast põhikooli. Õppimiskohustuse eesmärk on tagada, et iga noor omandaks vähemalt üldkeskhariduse, kutsekeskhariduse või kutsehariduse ning ei jääks haridussüsteemist varakult kõrvale. Riik tagab õppimiskohustuslikele noortele edasiõppimise võimaluse kas gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või ettevalmistavas õppes ning kavandab vajalikud õppekohad riikliku tellimuse raames. Õppimiskohustuse keskne põhimõte on ennetada noorte haridustee katkemist ning pakkuda süsteemset ja varajast tuge neile õppijatele, kellel on õpiteel tekkinud lüngad või kes vajavad paindlikumaid õppimisvõimalusi.
Loading ...
