Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

2020. aastal loovutas verd 29 927 inimest, mis on varasema aastaga võrreldes 600 võrra ehk kaks protsenti vähem. Negatiivset mõju avaldas ka koroonapandeemia, mille tõttu toimus vähem doonoripäevi ning varasemast üheksa protsenti rohkem inimesi ei sobinud doonoriks, selgus värskest Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.

„Veredoonorite arv on viimasel seitsmel aastal olnud languses, kuid kolmel viimasel aastal on vähenemine olnud veidi väiksem. On rõõm tõdeda, et vaatamata erinevatele koroonapandeemia ajal kehtivatele piirangutele on siiski enamik doonoreid ikka verd annetama tulnud,“ ütles TAI tervisestatistika analüütik Ingrid Valdmaa.

Doonorite arv vähenes siiski aastaga kahe protsendi võrra. Üle 45-aastaste doonorite arv vähenes aastaga kolm protsenti, nooremaid doonoreid oli kaks protsenti vähem. Kui naiste arv doonorite seas kahanes vaid protsendi jagu, siis meesdoonorite puhul langes see kolm protsenti võrreldes 2019. aastaga.

Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 52 282 (2019. aastal 53 445), seega loovutas üks doonor aastas verd keskmiselt 1,7 korda (korraga loovutatakse 450 ml verd). See näitaja on sarnane varasemate aastatega, kuigi 2019. aastal jõuti ka 1,8 loovutuseni doonori kohta.

Koroonapandeemia tõttu said verekeskused üle Eesti korraldada ka vähem doonoripäevi. Eelmisel aastal oli selliseid üritusi kokku 489, aasta varem 620. Kõigist verevarudest 35 protsenti koguti eelmisel aastal väljasõitudelt doonoripäevadele, samas 2019. aastal oli see 40.

„Doonoriks sobivate inimeste arv on samuti vähenenud. Seda toob välja statistika doonoriks saada soovinud, kuid siiski mittesobinud inimeste kohta,“ ütles Valdmaa. Möödunud aastal jäeti doonoriks soovija 7824 korral veredoonorlusest ajutiselt või alaliselt kõrvale. 2019. aastaga võrreldes on see kasvanud üheksa protsenti. Iga kord kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorivere saajate ehk patsientide ohutus. „Vereloovutamisel on omad piirangud. TAI statistika toob need välja suuremate rühmadena. Selle järgi on enim tõusnud mittemeditsiinilistel põhjustel ja mõningal määral ka verega edasikanduvate nakkushaigustekitajate olemasolu tõttu veredoonorlusest kõrvale jäämiste hulk,“ tõi Valdmaa välja. TAI koondatud statistika doonorluseks mittesobivuse põhjuste kohta leiab TAI tervisestatistika andmebaasist. Täieliku nimekirja piirangutest leiab verekeskuse veebilehelt.

Oluline on välja tuua, et ka COVID-19 läbipõdenud või selle vastu vaktsineeritud hea tervisega inimesed on jätkuvalt doonoriks oodatud. Täpsem info Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedel ning Facebooki lehel Doonorid ja Sõbrad.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja mitmete teiste haiguste puhul. 2020. aastal kasutati verekomponente Eesti haiglates üle 15 000 patsiendi ravis, kellest kolm protsenti olid kuni 14-aastased.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Kommentaarid

Viimased uudised