Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Allikas: Nord Pool

Seoses analüüsitava materjali mahukusega pikeneb kõrgete elektribörsi hindade põhjuste analüüsi aeg.

Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee sõnul on viimaste nädalate jooksul toimunud mitmeid kohtumisi Balti riikide regulaatorite, süsteemihaldurite ja Nord Pooli esindajatega. „Analüüsitav andmemaht on suur ja vajame rohkem aega, et vajalik info koondada ning läbi analüüsida. Saame aru avalikkuse suurest huvist ning pingutame, et leida vastused tekkinud küsimustele ning pakkuda välja ka lahendused. Küll on juba teada see, et tootmisvõimsusest 17. augustil puudus ei olnud ning kui Nord Pooli süsteem oleks olnud paindlikum, siis ei oleks hind selliseks kujunenud,“ ütles Pärn Lee.

Lisaks elektrienergiale on oluliselt tõusnud ka  gaasi-, puiduhakke- ja teiste energialiikide hinnad, mille tulemusel on hüppeliselt suurenenud Konkurentsiametile esitatud hindade muutmise avalduste hulk. Pärn-Lee sõnul on toimuv murettekitav. „Konkurentsiamet ei saa otseselt paljudel juhtudel hulgimüügi tasandi ettevõtjate tegevusse sekkuda,“ ütles Pärn-Lee. „Kuigi riik on kodutarbijatele taganud kompensatsioonmehhanismid, ei tohi unustada, et tänases olukorras on oluline tagada Eesti majanduse konkurentsivõime tervikuna ja energiakandjate kiire hinnatõus lööb ka ettevõtjaid valusalt,“ ütles Pärn-Lee, kelle sõnul lähtub Konkurentsiamet seadusest ning kooskõlastab hinnamuudatused vaid juhul kui see on põhjendatud.

Konkurentsiameti juhi Pärn-Lee sõnul tingivad viimase aja järsud hinnatõusud vajaduse tähelepanelikult jälgida ja vajadusel analüüsida ka elutähtsate teenuste turgude konkurentsiolukorda. Seaduse kohaselt on elutähtsad kõik teenused, mille tarbimisega on elanikkond harjunud. Konkurentsiamet on fookusesse võtnud lisaks juba eelnevalt mainitud elektri-, gaasi- ja hakkepuidu turgudele ka autokütuste ning toidu jaemüügiturud. Olulise turujõuga ettevõtjad ei tohi unustada, et neil on kohustus oma turujõudu mitte kuritarvitada, muuhulgas ei ole lubatud rakendada ebaõiglasi hindu või muid ebaõiglasi äritingimusi. Oluline on ka see, et jaemüüjad ei käituks ebaõiglaselt toidutoojate suhtes, sest toidutootmise toimimine on kriisiajal eriti oluline.

17. augustil tõusis keskmine elektrihind Eesti hinnapiirkonnas tasemele 682,05 eurot/MWh ja ühel tunnil kella 18.00 kuni 19.00 lausa 4000 eurot/MWh. Seoses elektrihinna rekordilise kasvuga algatas  Konkurentsiamet analüüsi, et tuvastada hinnatõusu põhjuseid, mis esialgu loodeti läbi viia kuu ajaga.

Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet konkurentsi-, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja–kanalisatsiooni ning raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades.

Viimased uudised