Kommentaar: Majanduslangus on läbi
Avaldatud: 31 jaanuar, 2025
Mihkel Nestor. Foto: SEB Statistikaameti viimased andmed näitavad, et Eesti pikk majanduslangus on läbi saanud. Kahjuks ei saa järgnev taastumisprotsess olema aga kiire.
Kaotatud aastad
Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet kiirhinnangu SKP suuruse osas eelmise aasta viimases kvartalis. Ootuspäraselt ei näidanud see, et Eesti majandus oleks mühinal kasvama hakanud, ent otsa on saanud ka senine kahanemine. Esialgsetel andetel jäi Eesti SKP mullu IV kvartalis sama suureks, kui ta oli olnud eelneval kvartalil. Ka võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga oli kahanemine statistilise vea piires – 0,1%. Kui need numbrid pidama jäävad annaks see mulluseks majanduslanguseks aasta peale kokku 0,9%. Eeldades, et SKP rohkem ei lange, tuleb siiski tunnistada fakti, et võrreldes 2022. aasta alguses saavutatud tipuga, oleme majandusest kaotanud tubli 5,5% tüki ja langenud nii tagasi umbes 2019. aastasse. Sellise kaotuse kompenseerimine ei käi üleöö.
Kuidas läheb erinevatel majandussektoritel?
Statistikaameti esialgne kiirhinnang SKP täpsematest allikatest veel ei räägi, kuid vaadates teisi indikaatoreid, saab oletusi siiski teha. Suuremat indu ei näidanud eelmise aasta lõpus ükski sektor, ent taastumisega oli tegemist sellegipoolest. Pärast pikka mandumist on suuna ülespoole võtnud näiteks tööstustoodang. Tööstustoodangu madalpunktiks jäi eelmise aasta august, kui tootmismaht oli 2022. aprillis saavutatud tipust lausa veerandi võrra väiksem. Sealt edasi on tööstus aga liikunud tõusvas joones. Oktoobris-novembris jäi tootmismaht umbes samale tasemele kui aasta varem ja kunagisele tipule jäi tootmine alla juba vähem kui viiendiku võrra. Kosunud on ka tööstuse uued tellimused, mis viitab sellele, et tootmismahu kasvu on oodata ka järgnevatel kuudel.
Sarnaselt on pöördunud trend jaekaubanduses. Kuigi taastumine on seal olnud aeglasem, siis jäi jaekaubanduse madalpunkt eelmise aasta juunisse, mil see oli 2022. aasta märtsis saavutatud tipust 17% väiksem. Novembri seisuga oli vahe vähenenud 15% juurde ja müügimaht võrreldavale tasemele 2023. aasta lõpuga. Kosuma on hakanud ka jaekaubandusettevõtete kindlustunne, mis ennustab soodsama trendi jätkumist. Tõsi, erinevalt tööstusest, mõjutavad seda sektorit uuest aastast kehtima hakanud maksutõusud, mis tarbimiseks jäävat rahahulka vähendavad. Samas on pidevalt allapoole liikumas intressimäärad, mis suurema kodulaenu võtnud peredele peaks kokkuvõttes ikkagi eelmisest aastast rohkem raha kätte jätma.
Kogu majanduslangusperioodi vältel on kõige paremini käinud teenindussektori käsi. Kui nigel nõudlus eksportturgudel on pärssinud tööstuse tootmist ning inflatsioon ja madal tarbijakindlus ostlemist, siis tundub, et vaba aja veetmiseks on inimestel raha jätkunud. Näiteks hotellide ja restoranide müügimaht on terve majanduslanguse perioodi vältel liikunud aeglases, ent siiski tõusvas joones. Sügisese seisuga on hotellide ja restoranide müük tõusnud mullusega võrreldes keskmiselt 4-5% (pärast inflatsiooniga korrigeerimist). Teenussektor on muidugi palju laiem mõiste kui vaid majutusasutused ja söögikohad, ent hästi on läinud ka teistel teenustel. Nii andsid näiteks suurima positiivse panuse 2024. aasta III kvartali SKPsse info ja side sektor ning kinnisvaraalane tegevus.
Kui nii mitmeski harus näikse trend olevat pöördunud ja toimumas vaikne taastumine, siis ootuspäraselt ei vasta see tõele ehitussektorist rääkides. Ehitus on tegevusala, mis alati reageerib majanduses toimuvale pika viitajaga. Erinevates majandussektoritest tegutsetakse seal kõige pikema plaani alusel ja kui konjunktuur muutub, ei ole võimalik kohe kellut nurka visata. Seetõttu on ehitusmahu langus viimasel ajal pigem süvenenud. Võrreldes hoonete ehitusega, on selgelt paremini läinud taristu rajamisele keskendunud ettevõtetel, kuid mahud on languses ka seal. Väljastatud ehituslubade statistika näitab, et 2025. aasta osutub ilmselt keeruliseks, sest näiteks elamuehituseks antud lubade arv on kahanenud 10 aasta madalaimale tasemele. Positiivse poole pealt tunduvad leebemad tuuled puhuvat kinnisvaraturul. Eelmise aasta teises poole kiirenes korterimüük viimaste aastate kõrgeimale tasemele. See annab julgust ka kinnisvaraarendajatele, kuid reaalsete tegude tegemiseni jõudmine võtab veel aega.
Eksporti soosib intressimäärade langus
Lõppeval nädalal ilmunud värske SEB majandusprognoos ennustab Eesti majandusele selleks aastaks kasvu, küll pigem tagasihoidliku 1,8% jagu. Suurimad lootused selle stsenaariumi rakendumisel on seatud ekspordile. Eksportivale tööstusele on kõige rängemalt mõjunud omanud intressimäärade tõus, mis Põhjamaade kõrge võlakoormusega turgudel pärssis oluliselt ettevõtete ja inimeste võimekust teha suuremaid investeeringuid ning kulutusi. See olukord on õnneks muutumas. Kui 2023. aasta lõpus oli 6 kuu Euribori määraks kujunenud 4,1%, siis praeguseks on see langenud 2,6%ni. SEB prognoosi kohaselt jätkub see langus üsna kiires tempos, piirdudes aasta teises pooles kõigest 1,6%ga. See jätab meie ekspordipartnerite majandustesse märkimisväärse hulga vaba raha, mida kõigi eelduste kohaselt vähemalt osaliselt ka impordi suurendamiseks kasutatakse.
Ilmselt ei jaotu sellest saadav võit küll eksportiva tööstuse peale ühtlaselt ja samaaegselt. Suur osa Eesti ekspordist on otseselt või kaudsemalt seotud Põhjamaade kinnisvara- ja ehitusturu toimimisega. Sarnaselt Eestile, võtab seal ehitustegevuse taaskäivitumine samuti aega. Vaadates ehituslubade statistikat, siis ootab Põhjamaade ehitusturgu ees ka sel aastal suur vaikelu, mis kandub veel ka 2026. aastasse. Teisalt on mitmes teises Eesti ekspordis suurt rolli mängivas tööstusharus – näiteks elektroonikatööstus, elektriseadmete tootmine ja metallitööstus – olnud näha viimastel kuudel selgelt kasvu. See näitab, et ettevõtete investeerimisvalmidus on taastunud kiiremini kui majapidamiste oma. Need positiivsed hoovused hakkavad alanud aastal loodetavasti ainult süvenema.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
