Kohutav lugu: noorangerjate tapatalgud krõbedas külmas
Avaldatud: 15 jaanuar, 2024
Kuvatõmmis. Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra taktikepi all tapeti miljoneid angerjabeebisid, kirjutab sotsiaalmeedias andine riigikogu liige ja ajakirjanik Peeter Ernits.
Reede õhtul pöördus minu poole tuttav Saadjärve kalamees ja jutustas, kuidas krõbeda pakasega oli klaasangerjaid jääauku valatud, kirjutab Ernits.
Kalamees oli enam kui murelik. Kuna ta on spetsialiseerunud angerja püügile, tunneb selle kala eluviise peensusteni ja haistis halba. Kalamees küsis, kes sellise lolluse eest vastutab?
Peagi potsatas postkasti esimene veealune video. See oli tehtud nelja meetri sügavusel ja meenutas Waterloo lahinguvälja. Järvepõhja katsid lugematud klaasangerjate laibad.
Ernits haaras telefoni ja asus õhtusele ajale vaatamata tuttavaid kalateadlasi läbi helistama. Hakatuseks helistas Põlula kalakasvanduse legendaarsele juhile Ene Saadrele. Kui ta Saadrelt päris, kas keset talve on arukas klaasangerjaid jääauku lasta, ei tahtnud meie kalakasvatajate Grand Old Lady uskuda, et keegi võiks sedasi käituda.
Saadre tegeles klaasangerjate asustamisega juba sügaval nõukogude ajal.
Nii toona kui praegu sigivad angerjad kaugel Sargasso meres ja Golfi hoovus kannab paariaastased klaasangerjad Prantsusmaa randadesse, prantslased püüavad nad seal välja ja müüvad kõigile, kes seda soovivad.
Vahe tänasega on vaid selles, et kui toona maabus klaasangerja lastiga Air France lennuk Moskvas ja Saadre läks sellele erilennukiga vastu, siis nüüd saabuvad tillukesed angerjad otse Prantsusmaalt paakautoga.
Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskavas 2017- 2019, perspektiiviga kuni 2023 on kirjutatud, et õige aeg klaasangerjate vettelaskmiseks on märtsis-aprillis, ettekasvatatavatel noortel angerjatel aga augustis-septembris.
Tegevuskava koostas 14 nimekat kalateadlast, nende seas ka Ene Saadre.
Ene Saadre polnud kaugeltki ainus kalateadlane-praktik, kelle arvamust angerjabeebide jääauku valamise arukuse kohta Ernits päris. Kõik olid nõutud.
Kuna Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra oli seekord isiklikult angerjamaimude jagamise juures ja postitas sellest oma Facebooki lehel võidukalt ka uhke video pealkirjaga „Kuidas lastakse 86 000 euro eest klaasangerjat Eesti järvedesse”, küsis ajakirjanik Vakralt, mida tema angerjabeebide südatalvise jääauku valamisest arvab.
„Tere Rainer, vaatasin su klaasangerjate jagamise videot. Kas sa tead, et saatsid nad sellega kindlasse surma. Või on sul kindel teadmine, et häda pole midagi?”
„Seda hirmu pole,” vastas keskkonnaameti tubli peadirektor, kel selfivideo tegemise ajal oli läkiläki korralikult lõua alt kinni seotud.
„Neil ei ole sellest külmast midagi. Projekti veavad ikka ihtüoloogid.”
„Ok. Aga ma olen näinud masendavaid veealuseid videosid lugematute laipadega.”
„Aga eks need, kes midagi ise ei tee, ikka kritiseerivad Eesti elu,” kostis Vakra.
Vestluse käigus selgus, et kuigi Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra oli andnud loa südatalviseks angerjakülviks, kahtles ta ka ise, kas see arukas on.
„Mul oli endal sama küsimus, et miks talvel,” tunnistab Vakra: „Aga nad väitsid mulle, et vahet pole.”
Vakra sõnul on projekti aju Arvo Tuvikene. „Ta on Eesti kõvem kalateadlane. Ta on Eestis nr 1.”
Loomulikult pöördus Ernits koheselt kalateadlase nr 1 poole.
„Vabandust, et tülitan, aga minu poole pöördus murelik elukutseline angerjapüüdja, kes imestab, miks peab tänavu angerjamaime keset talve jääauku valama,” küsis ta, „Olen näinud tema tehtud veealuseid videosid ja need meenutavad Waterloo lahinguvälja. Miks te lubasite maimud keset talve jääauku valada kui riiklikus tegevuskavas on öeldud, et õige aeg selleks on märtsis-aprillis?”
Kalateadlane nr 1 vaikib.
Seevastu saadab ta Ernitsale kellegi Jaanika telefoninumbri. Jaanikale helistades vastab Suur-Rakke külas asuva Kiviranna Holiday Home perenaine Jaanika Kaljuvee.
Jaanika on projekti vedaja.
Erinevalt varjuvast kalateadlasest nr 1 tunnistab Jaanika ausalt, et ilmselt surid angerjabeebid temperatuurišoki tagajärjel.
Kui Prantsusmaalt saabunud paakautos on vee temperatuur püsivalt pluss neli kraadi, siis krõbedas pakases toimunud jagamisel valati neile jääkülma vett peale ja ilmselt see nad ka tappis.
Ernits küsis Jaanikalt, kas kõik tänavused angerjabeebid läksid jagajate lolluse tõttu looja karja, vastas Jaanika, et Võrtsjärve omad jäid ellu.
„Nemad lasti paakauto torust otse järve.”
Paraku tunnistavad angerjajagamisel osalenud inimesed, et tegelikult valati Võrtsjärve maimud kelkudele kinnitatud plasttünnidesse ja veeti sedaviisi järve mööda laiali.
Kui nii, siis peaks ka Võrtsjärve angerjabeebid surnud olema.
Tänaseks on Ernitsal olemas veealuste Waterloode vaated ka ühest teisest angerjajärvest. Pikantseks muudab asja see, et kõike seda vaatasid pealt mitte üksnes Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra isiklikult, vaid ka talle alluvad keskkonnainspektorid.
Nüüd peavad just needsamad inspektorid hakkama uurima, kas ja kuidas 86 000 euro eest klaasangerjaid tapeti ja kes nende tapatalgute eest vastutab.
Klaasangerjad lasti peale Võrtsjärve veel ka Vagula järve Võrumaal ja Saadjärve, Kaiavere ja Kuramaa järvedesse Jõgevamaal.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
