Kohus mõistis hooldekodu juhendajale seksuaalse väärkohtlemise eest vangistuse
Avaldatud: 6 aprill, 2023Täna, 6. aprillil mõistis Pärnu Maakohus Paide kohtumajas toimunud istungil endisele Koeru Hooldekeskuse tegevusjuhendaja Talvistele tahtevastaste sugulise iseloomuga tegude eest erihooldusteenusel olevate klientide suhtes kolmeaastase vangistuse. Lühimenetluses kolmandiku võrra karistust vähendades jäi karistuseks kaks aastat, millest reaalselt kandmisele läheb kolm kuud.
60-aastane Talviste töötas tegevusjuhendajana Järvamaal Koeru Hooldekeskuses alates 01.08.2018 ning eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal käitus ta korduvalt ebasobivalt ja seksuaalselt tema hoole all olevate erihooldusteenusel oleva viie kliendiga. Talviste kõrvaldati töölt 09.05.2022.
Kohus otsustas, et inimese tahte vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemisega, korduvalt ja kasutades ära kannatanute sõltuvust süüdlasest, pani Talviste toime tahtevastase sugulise iseloomuga teod.
Pärnu Maakohus tunnistas Talviste süüdi karistusseadustiku paragrahv 143 lõige 2 järgi ning mõistis karistuseks kolm aastat vangistust. Kuna karistus mõisteti lühimenetluses, lühendati karistusaega kahele aastale. Kohe ära kandmisele määras kohus kolm kuud ning ülejäänud aasta ja üheksa kuud määras kohus tingimisi nelja-aastase katseajaga.
Kohtuotsus ei ole jõustunud.
Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Lugna:
Inimesel on õigus vabalt valida, kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub. Seksuaalne enesemääramisõigus on osa isikuvabadusest. Seetõttu on seksuaalse enesemääramisõiguse rikkumine kuritegu. Kohus on leidnud, et kriminaalmenetluses kogutud tõendite pinnalt saab jaatada, et süüdistatav käitus korduvalt ebasobivalt ja väärkohtles seksuaalselt tema hoole all olnud viite erihooldusteenuse klienti.
Kriminaalmenetluse eesmärk on see, et teo toimepanija saaks mõjusa karistuse. Kuigi lühimenetlus näeb ette karistuse lühendamist kolmandiku võrra, usun, et ka lühimenetluses käesoleval juhul mõistetud karistus on piisav, et süüdistav saab aru, et tema teguviis oli väär ja pole ühiskonnale aktsepteeritav. Karistusest veelgi olulisem on kuritegudele piir panna ja taastada õigusrahu, mis aitab kannatanul juhtunut mõista, teo tagajärgedega paremini toime tulla ja talle osaks saanud ebaõiglusega rahu teha.