Kohus mõistis endise Tartu abilinnapea talle esitatud süüdistustes õigeks
Avaldatud: 14 detsember, 2022
Tartu Maakohus mõistis täna, 14. detsembril õigeks Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi, keda prokuratuur süüdistas suures ulatuses toimingupiirangute rikkumises ja altkäemaksu võtmises.
Prokuratuur süüdistas Kajar Lemberit KarS § 3001 lg 1 järgi selles, et ta pani Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana (so ametiisikuna) ajavahemikul 2015-2016 toime korruptsioonivastases seaduses (KVS) kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. Süüdistus puudutas Tartus asuvat Roosi 83 kinnistut, millest K. Lember oli isiklikult huvitatud ning kuhu ta soovis rajada lõbustusparki. Sellega seotud tegevuste ette valmistamiseks pidanuks K. Lember Tartu Linnavalitsuses Roosi 83 seotud otsuste tegemisest taanduma. Kuna K. Lember seda ei teinud, rikkus ta süüdistuse kohaselt KVS § 11 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 nõudeid.
Kohus analüüsis põhjalikult kriminaalasjas esitatud tõendeid ning ütlusi ja asus seejärel seisukohale, et Kajar Lember ei rikkunud Tartu Linnavalitsuse istungitel Roosi 83 kinnistuga seotud otsuste tegemisel ühtki korruptsioonivastases seaduses välja toodud toimingupiirangut.
Erinevalt prokuratuurist leidis kohus, et küsimus, kas Tartu linn peaks tegema Roosi 83 kinnistuga seoses kulutusi, oli juba enne 05. ja 26.04.2016. a istungeid ära otsustatud, linna eelarves olid mõlema kulutuse jaoks rahalised vahendid planeeritud ning hankemenetluse raames olid pakkumused küsitud ja vastu võetud. „Süüdistuses märgitud korraldustega otsustati üksnes selle üle, millise konkreetse pakkujaga hankeleping sõlmida, ning sedagi otsustati vaid ühe kriteeriumi ̶ madalaima hinna ̶ alusel,“ märkis kohus. K. Lemberi mistahes erahuvid ei saanud kohtu hinnangul mõjutada 05. ja 26.04.2016 hankelepingute sõlmimist vastavalt ning järelikult ei rikkunud K. Lember ka KVS § 11 lg 1 p-s 2 ettenähtud toimingupiirangut. Eelnevast tulenevalt mõistis kohus Kajar Lemberi toimingupiirangute rikkumisega seotud süüdistuses õigeks.
Lisaks süüdistas prokuratuur Kajar Lemberit selles, et ta nõustus vastu võtma ja võttis vastu varalist soodustust vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest. Samas episoodis süüdistati Tuuli Tiro altkäemaksu andmises.
Kohtu hinnangul ei mõelnud ega oodanud Tuuli Tiro tõsimeeli, et Kajar Lember paneks toime või peaks tulevikus toime panema juukselõikuse eest korteriühistu huvides Tartu abilinnapeana ametialaseid tegusid. Kuigi T. Tiro seisis kindlalt korteriühistu huvide eest ja tegi kõik endast oleneva, et mõjutada K. Lemberit, et ühistu saaks linnalt trepi renoveerimiseks raha, märkis kohus, et T. Tiro ja K. Lember ei leppinud kokku aastases tasuta juukselõikuse teenuses, vaid piirdusid 15.12.2015. a tasuta juukselõikusega. Seejuures nähtus, et K. Lember ei soovinud nõustuda sellega, et ta teenuse eest ei tasu. Arvestades selle ühe juukselõikuse märkimisväärselt väikest varalist väärtust, ei mõelnud ka T. Tiro kohtu arvates tõsimeeli, et see juukselõikus mõjutab või võiks mõjutada K. Lemberit trepi küsimusega tegelemist jätkama.
Kuna K. Lember ei nõustunud ega võtnud altkäemaksu ning T. Tiro ei pakkunud ega andnud altkäemaksu, tuleb nad vastavalt õigeks mõista.
Õigeksmõistvast otsusest tulenevalt jättis Tartu Maakohus Tuuli Tiro määratud kaitsja tasu 2682 eurot Eesti Vabariigi kanda ja mõistis riigilt välja Kajar Lemberi kasuks kaitsja tasu summas 23 570,63 eurot.
Kohtuotsus ei ole jõustunud. Pooltel on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Ken Kiudorfi sõnul otsustab prokuratuur pärast kohtu argumentidega tutvumist, kas vaidlus viia ka ringkonnakohtusse.
„Tartu maakohus selgitas otsuse kuulutamisel, et kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus on kestnud küll keskmisest kauem, kuid kogu kriminaalasja mahtu arvestades on see kohtu hinnangul toimunud põhjendatud aja jooksul ja riik ei ole menetlemisega viivitanud. Kuigi kohus tuvastas, et kõik süüdistuses kirjeldatud tegevused on toimunud, andis kohus neile prokuratuurist erineva õigusliku hinnangu. Kuna kohtuotsuse kuulutamisel selgitab kohus otsust põgusalt ja detailidesse laskumata, siis saame alles pärast kohtu argumentatsiooni läbitöötamist otsustada, kas on alust maakohtu otsuse vaidlustamiseks,“ ütles Kiudorf.
„Süüdistuse esitamisel lähtub prokuratuur kogutud tõenditest. Kui tõendid viitavad kuriteole, tuleb need viia kohtu ette sõltumata asja keerukusest ja mahukusest, sest prokuratuuril on kohustus anda kohtule võimalus õigust mõista. Eesti Vabariigis saab õigust mõista ainult kohus. Kahtluste kõrvaldamiseks on meie kohtusüsteem kolmeastmeline ja vajadusel saab kohtuotsuse kõrgema astme kohtus vaidlustada. Lõpuks on ka õigeksmõistev kohtuotsus õigusriigi loomulik osa, mis tagab nii õigusrahu, õigusselguse kui ka õiguskindluse,“ lisas prokurör.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
