Analüüsid viidi läbi 2021-2023 ning töörühm järeldas, et kuigi tuumaenergia kasutuselevõtt nõuab põhjalikku pikaajalist ettevalmistust ja ressurssi, on õigeaegse planeerimise, piisava rahastuse, poliitilise ning rahva toetuse korral tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis teostatav. Tuumaenergia kasutuselevõtt toetaks Eestis kliimaeesmärkide saavutamist, varustuskindlust ja energiasüsteemi stabiilsust.
„Eesti liigub puhtama ja konkurentsivõimelise energiatootmise poole, taastuvenergeetika on soodsam fossiilsetest allikatest,” sõnas kliimaminister Kristen Michal. „Tuumaenergia saab olla tulevastel kümnenditel järgmine võimalus, vahepealsel perioodil kasvavad taastuvenergiavõimsused, need tagavad tarbijatele soodsama hinna ning tööstustele ekspordiks vajaliku ressursi.”
Tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub sellekohane varasem kogemus ja vajalik taustsüsteem, nõuab aastatepikkust ettevalmistust ning tuumaelektrijaamast elektritoomise alguseni kuluks vähemalt 9–11 aastat.
Kui Riigikogu võtab tuumaenergia kasutuselevõtu osas pärast ühiskondlikku debatti positiivse otsuse, tuleb järgmise sammuna alustada regulatiivse- ja õigusraamistiku ettevalmistamist, tuumajaama jaoks vajalike spetsialistide ja ekspertide koolitamist ning tuumajaama planeerimist kontrolliva ameti loomist.
Eeldusel, et tuumaelektrijaama rajamist rahastaks erasektor ning riigi rolliks on tuumaenergia kasutamist võimaldava regulatiivse- ja õigusraamistiku loomine, oleks riigieelarvelised kulud alates tuumaprogrammi rakendamisest kuni tuumaelektrijaamas elektritootmise alguseni suurusjärgus 73 miljonit eurot, millele lisanduvad päästevõimekuse arendamise kulud, mille täpset suurust on võimalik prognoosida hilisemates etappides.
Tuumaenergia töörühma lõpparuande leiab kliimaministeeriumi kodulehelt: https://www.kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm
Loading ...
