Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Allikas: Maa-amet, Arco Vara

Tänavu juulikuus tehti Eesti korteriturul tervikuna kokku 1784 ostu-müügitehingut, mida oli 7,2 protsenti vähem kui juunis ning 0,4 protsenti enam kui 2019. aasta juulis.

Tehtud tehingute lõikes kujunes keskmiseks mediaanhinnaks 1405 €/m2, mida oli võrreldes aastatagusega 0,8 protsenti vähem. Kui viimaste kuude vältel on võinud uute korterite osakaalu suurenemise tõttu täheldada olukorda, kus nii Tallinnas kui ka Tartus korteriturul hinnakasv veidi kiirenes, siis juulikuus võis vähemalt Tallinna osas juba täheldada mõningast olukorra selginemist. Võrreldes 2019. aasta juuliga alanes Tallinnas mediaanhind 0,4 protsenti, püsides 1900 €/m2 tasemel ning olles võrreldes tänavu juunikuuga koguni 8,9 protsenti madalamal. Tartus püsis samaaegselt mediaanhind 1612 €/m2 ja Pärnus 1241 €/m2 tasemel, mille juures võrreldes aastatagusega kujunes hinnakasvuks Tartus 9,7 protsenti ja Pärnus 2,6 protsenti. Tehingute arv on samaaegselt Tallinnas alanenud juulikuu näitel võrreldes 2019. aasta sama kuuga 19 protsenti, Tartus 18 protsenti ning Pärnus 8,5 protsenti ning seda eeskätt järelturukorterite müügi lõikes.

Kui vaadata Eesti väiksemate piirkondade käekäiku, võis Eestis väljaspool Tallinna täheldada, et juulikuus tehti isegi mõnevõrra enam tehinguid kui 2019. aasta samal perioodil. Tänavu juulis müüdi väljaspool Tallinna kokku 1116 korterit, mida oli 2,1 protsenti rohkem kui aasta tagasi ning 29 protsenti enam kui veel tänavu juunis. Absoluutnumbrites vedasid sealjuures turuaktiivsuse kasvu Ida-Viru, Võru, Tartu ja Hiiu maakond, mida võib aga pidada ainuüksi ajutiseks nähtuseks. Kui üldplaanis Eesti väikelinnu vaadata, siis 2020. aasta I poolaasta vältel on enamike aktiivseimate väikelinnade turuaktiivsus taandunud ligikaudu 2013. aasta tasemele. Väikelinnades on Tallinnast tunduvalt madalama efektiivsuse tõttu olnud pakkumiste arvu kasvule pöördumist täheldada alles käesoleva aasta keskpaigast alates, kuid senist pakkumiste arvu kasvutempot võib pidada siiski suhteliselt kiireks. Suurenev pakkumine tähendab aga pikenevaid müügiperioode ning vähenev likviidsus tähendab üldjuhul omakorda aeglustuvat hinnakasvu, mis võib teatud segmentides liialt kiirelt kasvava pakkumise tõttu viia mõõduka hinnalanguseni.

Turg oli juulis optimistlik

Juulikuu möödus kinnisvaraturul endiselt suhteliselt optimistliku tarbijakäitumise laineharjal, mille juures aga võrreldes juunikuuga ei olnud enam kuigi olulisi positiivseid muutusi täheldada. Tehingute arv jäi ootuspäraselt Tallinnas ligi 20 protsendi võrra madalamale kui aasta tagasi samal perioodil, mille kõrval võis lõpuks täheldada ka alanevat hinnataset. Kuigi tüüpkorterite lõikes oleme hinnatasemete langust täheldanud juba käesoleva aasta aprillist-maist alates, ei võinud alanevaid kinnisvarahindu seni siiski korterituru statistikas kui tervikus märgata. Elamispindade turul üldisemalt on turuaktiivsuse langus piirdunud seniselt ennekõike korterituruga, elamuturul on sealjuures olnud seni täheldada oluliselt tasakaalukamaid negatiivseid muutusi, mida võib ennekõike seostada elamuturu hooajalise iseloomuga kui ka asjaoluga, et demograafiliste tegurite tõttu on elamuturul nõudlus asunud viimastel aastatel suurenema.

Kuigi kinnisvaraturu senised arengud on esialgse koroonakriisi järgselt olnud tunduvalt positiivsemad kui turuosalised oleksid oodanud, on seoses järjekordse viiruselainega hakanud esile kerkima järjekordselt mõningast pessimismi. Seda peamiselt seetõttu, et kui viiruse praeguse levikuga seoses hakatakse taas rakendama laiaulatuslikke majandusaktiivsust piiravaid meetmeid, võib see seniseid negatiivseid muutusi nii majanduses tervikuna kui ka kinnisvaraturul mõningase viitajaga võimendada. Töötukassa toetusmeetmed on lõppenud ning makromajanduslikke näitajaid analüüsivad institutsioonid prognoosivad peatset tööpuuduse kasvu, mille taustal koroonaviiruse teine laine ei paistaks just eriti meeldivaid tagajärgi toovat. Õnneks me oleme ühe tervishoiukriisi juba kevadel läbinud, mistõttu majanduslikust vaatevinklist on vähemalt enamvähem teada, milline mõju võib taaskordsel riikliku eriolukorra kehtestamisel olla. Igast järgnevast majandusaktiivsuse piirangute lainest taastumine võib aga osutuda raskemaks, seda eriti olukorras, kus avalik sektor ei taaskäivita laiapõhjalisi teotusmeetmeid, mis võib teoorias viia tervishoiu- ja majanduskriisi ühtlasi üle finantskriisiks.

Vaadates senise koroonapandeemia pilti veidi laiemalt, on globaalselt juba pea kõikjal täheldada, et kas valmistutakse või juba lahendatakse uut viirusepuhangut, mille juures üritatakse sel korral aga rakendada majandustegevust mõnevõrra vähem piiravaid meetmeid. Riikides, kus koroonakriisi majanduslikel ja sotsiaalsetel piirangutel on olnud elanikkonna igapäevaelu oluliselt tugevamalt halvanud tagajärjed, on alust arvata, et uute piirangute täitmisest hakatakse kõrvale hoiduma ning erinevad protestiaktsioonid hakkavad rohkem esile kerkima. Eestil on senise tervishoiukriisi vältel läinud õnneks võrdlemisi hästi, mistõttu tuleks ka nüüd suvisel-sügisesel perioodil keskenduda ennekõike mõistlike otsuste langetamisele. Kuna viiruse teise lainega seoses on taaskordselt kinnisvaraturu võimalike arengute prognoosimine raskendatud, võivad senised pikemaajalised prognoosid taaskordselt lähikuudel arvestataval määral muutuda.

Viimased uudised