Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaitseväe pilt.

NATO ja Euroopa Liidu kaitsevägede juhatajad kohtusid eile ja üleeile toimunud koosolekutel, mis esmakordselt ajaloos toimusid videosilla kaudu. Teemaderingi kuulusid nii NATO operatsioonid kui euroliidu kaitsevägede panustamine pandeemiakriisi lahendamisse.

„Eesti on valmis täies mahus taastama oma panuse missioonidel, niipea kui COVID-19 olukord seda võimaldab. Hoolimata tänasest kriisist peame tagama sõjalise valmiduse nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Kindralmajor Herem lisas, et kaitsevägi on sõltumata eriolukorrast jätkanud oma tavapärase panustamisega operatsioonidel Malis, Afganistanis ja Lähis-Idas ning on valmis taastama ka oma osaluse Iraagi missioonidel.

Eile toimunud NATO kaitsevägede juhatajate kohtumisel arutati NATO operatsioonide tulevikku, heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist ning COVID-19 pandeemia mõjusid. Kohtumisel osales ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Peasekretär Stoltenberg rõhutas, et julgeolekuolukord ei ole viiruse tõttu muutunud, ohud ja väljakutsed alliansi jaoks on samad. Seetõttu peame püsivalt investeerima kaitsejõududesse ja sõjalisse valmidusse.

Kaitsevägede juhatajad väljendasid toetust Euro-Atlandi ala heidutus- ja kaitsehoiaku kontseptsioonile ning NATO tuleviku sõjapidamise kontseptsioonile.

„Antud kontseptsioonid on oluline samm edasi NATO sõjalises mõtlemises ning heidutuse ja kaitse terviklikus ning praktilises tugevdamises,“ ütles kindralmajor Martin Herem.

NATO jätkab panustamist julgeoleku tagamisse läbi eri meetmete nagu liitlaste kohalolu idatiival, õhuturve ja ka operatsioonid. Kinnitati pühendumist stabiilsuse tagamisele Afganistanis ning arutati täiendavaid võimalusi terrorismivastasesse võitlusesse panustamiseks.

COVID-19 kriisi haldamiseks on NATO Euroopa liitlasvägede kõrgema väejuhatuse (SHAPE) juurde loodud eraldi COVID-19 rakkerühm, mis koordineerib relvajõudude ja kriisivarude kasutamist ning meditsiinilise abi logistikat. Samuti on olulisel kohal vastastikuse abi andmine ja solidaarsus liikmesriikide vahel.

Kolmapäeval toimunud Euroopa Liidu kaitsevägede juhatajate kohtumise fookuses oli COVID-19, kaitsevägede panus praeguse kriisi lahendamisse ning pandeemia mõju julgeolekuolukorrale ja euroliidu sõjalistele tegevustele.

Nõustuti, et tervishoiukriis ei tohi muutuda julgeolekukriisiks, mistõttu on oluline sõjalise valmiduse hoidmine, mitte tuua ohvriks kaitse-eelarveid tekkivas majandussurutises ning ELi operatsioonide ja missioonidega jätkamine.

Aktiivsed desinformatsiooni kampaaniad ning küberrünnakud näitavad, et vastased kasutavad ära iga võimalust Euroopa Liidu ja liikmesriikide nõrgestamiseks ning ühtsuse murendamiseks. Seetõttu on oluline ka ühiskondade säilenõtkuse tugevdamine.

NATO sõjaline komitee on alliansi kõrgeim sõjaväeline võimuorgan, mille ülesandeks on nõustada allianssi sõjalistes küsimustes. Kõrgeimal tasandil toimuvad istungid liikmesriikide relvajõudude juhatajate tasandil, kuid igapäevatöös esindavad liikmesriike nende sõjalised esindajad.

Euroopa Liidu sõjaline komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee juhib kõiki sõjaväelisi tegevusi ELi raamistikus, eelkõige sõjaliste missioonide ja operatsioonide planeerimist ja läbiviimist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alusel ning sõjaliste võimete arendamist.

Kommentaarid

Viimased uudised