Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3 protsenti, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.

Kui 2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv 6,5 protsenti, siis 2018. aastal kasv kiirenes, olles samal tasemel 2016. aasta kasvuga. 2018. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem II kvartalis (6,4 protsenti). Aasta lõpu poole kasv kiirenes. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2017. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusiseelmise aastaga võrreldes 3,7 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga oli käesoleval aastal reaalpalga kasv 0,7 protsendipunkti suurem.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga palgatöötaja kohta 25 protsenti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,5 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad mõjutasid brutokuupalga kasvu 0,8 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2172 ja 2154 eurot. Madalaim oli brutokuupalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes.

Võrreldes 2017. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, tarbeesemete ja kodutarvete parandus, teenindus) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Nende tegevusalade aastakasvu üheks põhjuseks on Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Lisaks oli palgakasv kiirem hariduse (13,1 protsenti), kaubanduse (10,8 protsenti) ning veevarustuse; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (10,2 protsenti). Brutokuupalk tõusis kõikidel tegevusaladel. Palgakasv oli kõige aeglasem haldus- ja abitegevustes (1,2 protsenti).

Avalikus sektoris, ehk riigile ja kohalikele omavalitustele kuuluvates asutustes ja ettevõttetes, oli brutokuupalk 1393 eurot ja aastakasv 10,1 protsenti. Erasektoris, ehk nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõttetes, oli brutokuupalk 1283 eurot ja aastakasv 6,4 protsenti.

Maakonniti oli 2018. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1455 eurot) ja Tartu (1289 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (944 eurot) ja Saare (987 eurot) maakonnas. Brutokuupalk kasvas igas maakonnas. Aastakasv oli kõige kiirem Saare, Jõgeva ja Rapla maakonnas ning aeglasem Võru maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 5 protsenti suurem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud alla 50 töötajaga MTÜde ja sihtasutuste palgauuringusse lisamisest.

2018. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1756 eurot ja tunnis 11,61 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis eelmise aastaga võrreldes 6,6 protsenti.

2018. aasta IV kvartal

Keskmine brutokuupalk oli IV kvartalis 1384 eurot, suurenedes eelmise kvartaliga võrreldes 7,2 protsenti ja eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 8,9 protsenti. Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1327 eurot, novembris 1369 eurot ja detsembris 1455 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta IV kvartalis 7,85 eurot ja see tõusis eelmise kvartaliga võrreldes 4,5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2018. aasta IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes kõige enam hariduse (19,8 protsenti), kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (14,9 protsenti) ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (14,4 protsenti). Brutokuupalga kasv oli eelmise kvartaliga võrreldes IV kvartalis kõige aeglasem veonduse ja laonduse tegevusalal (1,2 protsenti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (1,8 protsenti).

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid möödunud aasta IV kvartalis 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 33 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid IV kvartali keskmise brutokuupalga aastakasvu 1,3 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,6 protsenti.

Reaalpalga aastakasv oli 2018. aasta IV kvartalis 5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk maakonniti 2018:

Keskmine brutokuupalk Eesti 1310
  Harju maakond 1455
  Harju maakond v.a Tallinn 1366
  Tallinn 1478
  Hiiu maakond 944
  Ida-Viru maakond 1054
  Jõgeva maakond 1027
  Järva maakond 1088
  Lääne maakond 1134
  Lääne-Viru maakond 1021
  Põlva maakond 1003
  Pärnu maakond 1055
  Rapla maakond 1150
  Saare maakond 987
  Tartu maakond 1289
  Valga maakond 995
  Viljandi maakond 1100
  Võru maakond 1028

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, 2012-2018

Aasta

Keskmine brutokuupalk, eurot

Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

 

2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018

 

887
949
1005
1065
1146
1221
1310

 

 

5,7
7
5,9
6
7,6
6,5
7,3

 

 

Palgakasv valdkonniti:

Kommentaarid

Viimased uudised