Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Keskkonnainspektorid kontrollreidil Tallinna sadamas. Foto: Tarmo Tehva/ Keskkonnainspektsioon

Eestisse tuuakse kõige rohkem jäätmeid Soomest, suurema osa siia veetavatest jäätmetest moodustavad segaolmejäätmed ning ehitus- ja lammutussegapraht. Jäätmete väljavedude hulk aga ühest kasvutendentsi ei näita.

Euroopa riikides on jäätmete importimine ja eksportimine pidev äri. Nii nagu ühte riiki pole mõistlik rajada kõiki eluks vajalikke tööstusi, ei ole igal riigil otstarbekas luua ka kõikide jäätmeliikide käitlusvõimekusi. Seetõttu käsitletakse jäätmeid mõnede erisustega „kaubana“, millele kehtib Euroopa Liidu ühisturul vaba liikumine.

Jäätmete piiriülesele veole on riigiti kehtestatud reeglid, mille põhieesmärk on keskkonnakaitse. Keskkonnaamet peab oluliseks, et Eestisse toodaks vaid selliseid jäätmeid, mille käitlemiseks on Eesti ettevõtetel võimekus teha seda parimal võimalikul moel. Jäätmete sissetoomine prügilates ladestamiseks ei ole lubatud.

„Puhastele jäätmevoogudele, nn rohelise nimekirja jäätmetele nagu liigiti kogutud metallid, paber ja papp, on riigipiirid Euroopa Liidu sees avatud. Nende piiriülesel veol piisab saatedokumendi täitmisest ja selle lisamisest saadetisele,“ sõnas Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist Katrin Kaare. Teatavate n-ö kontrollitavate jäätmeliikide – ohtlike jäätmete, segaolmejäätmete ja muude eri jäätmesegude – piiriülesele liikumistele on kehtestatud ranged nõuded, milleks Eestis tuleb kirjalik luba taotleda Keskkonnaametilt.

Aasta Sissevedu, t Väljavedu, t
2019* 316 344 498 246
2018 299 464 546 750
2017 297 436 595 872
2016 223 611 361 702

Tabel: jäätmete sisse- ja väljavedu aastatel 2016–20191. * 2019. a andmed ei ole ametlikud.

[1] Andmed Eestisse imporditud ja Eestist eksporditud jäätmeliikide ning nende koguste kohta aastate lõikes on leitavad aadressilt:https://jats.keskkonnainfo.ee/main.php?page=content&content=summary.

  • Aastatel 2016–2018 olid jäätmete väljaveo kogused pea poole suuremad kui sisseveo puhul. Vaadates aga piiriüleselt veetud jäätmeliike, selgub, et valdava enamuse välja veetud jäätmeliikidest moodustavad puhtad jäätmevood ehk rohelise nimekirja jäätmed. Suurima osa 2018. aastal Eestist eksporditud jäätmeliikidest moodustasid erinevad metallijäätmed, millele leitakse uusi kasutusvõimalused metallitoodete näol Türgis. 2018. aastal eksporditi Eestist jäätmeid kõige rohkem Türki (282 800 t), Soome (62 500 t) ja Poola (49 800 t).
  • Seevastu Eestisse imporditakse enamjaolt segajäätmeid. Eestisse toodavatest jäätmetest suurima osa moodustasid segaolmejäätmed, katalüsaatorid, freesasfalt, ehitus- lammutussegapraht ja pliiakud. Kõige enam toodi 2018. aastal jäätmeid sisse Soomest (138 200 t), Suurbritanniast (45 800 t) ja Hollandist (45 200 t).
  • Kui 2018. aastal sisse toodud katalüsaatorseadmed liikusid Eestist pea kogu mahus ilma täiendava töötlemiseta edasi, siis ülejäänud suurema osa moodustanud jäätmeliigid jäid Eestisse. Segaolmejäätmed põletati Iru jäätmepõletustehases ja pliiakud võeti ringlusesse Sillamäel. Olemasolevatest andmetest nähtub, et ehitus- lammutussegaprahi sortimise tulemusena tekkinud jäätmeliikidest võeti ringlusesse vaid väike kogus (~2%) jäätmeid. Ringlussevõtu asemel suunati välja sorditud põlevosa prügikütuse hulka ja mineraalne osa karjääride täiteks.
  • Nii nagu on suurenenud piiriüleselt veetavad jäätmekogused, on kasvanud ka Keskkonnaametile laekunud kontrollitavate jäätmeliikide piiriüleste veolubade taotluste arv. Taotlustest enamuse moodustas 2019. aastal jäätmete sissevedu Soomest. Ehitus- ja lammutussegaprahi sisseveo surve oli kõige suurem. Kui 2018. aastal esitati taotlusi (13 tk) 120 000 tonni segaprahi sisseveoks Soomest, siis 2019. aastal esitati taotlusi (21 tk) 212 500 tonni siia toomiseks. Lube anti eelmisel aastal 78 500 tonni ehitusprahi sisseveoks.

2019. aastal keeldus Keskkonnaamet viiele ehitus- ja lammutussegaprahi (kogumaht 50 000 tonni) sisseveo taotlusele loa andmisest, kuna siinse ettevõtte jäätmekäitluskohas jäätmed kuhjusid. 2018. aastal kogutud tõenditest nähtus, et ettevõte ei suuda sellises koguses jäätmeid keskkonnaohutult käidelda. Ettevõte vaidlustas otsused kohtus, kuid kohus otsustas 2019. aasta lõpus, et Keskkonnaametil õigus keelduda jäätmete sisseveoloa andmisest juhul, kui ettevõte on varem rikkunud keskkonnaloa nõudeid või tema tegevuses on ilmnenud muid keskkonnaalaseid probleeme.

Keskkonnaameti pikaajaline eesmärk on toetada kõrgtehnoloogilist jäätmekäitlust kui üht olulist osa tuleviku ringmajandusest.

Kommentaarid

Viimased uudised