Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuusetaimed. Foto: Eda Tetlov

Metsa uuendamine ei lõpe taimede istutamisega, vaid eeldab ka noore metsa valgus- ja toitetingimuste parandamist. Parim aeg liigse rohttaimestiku ja võsa eemaldamiseks on suve esimeses pooles, kui konkureerivaid taimed hakkavad istutatud puid segama.

„Suvi on hea aeg metsakultuuride hooldamiseks ja noore metsa hooldusraieteks. Nende tööde kavandamisel ja teostamisel on oluline arvestada metsa pikaajalise arenguga. Vajadusel tulevad siin metsaomanikule nõu ja teadmistega appi metsaühistute metsakonsulendid, kelle poole võib alati oma küsimustega pöörduda,“ lausus Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

Eelmisel aastal teostas Keskkonnaamet inventuuri 2012. aasta eramaadel tehtud lageraiealadel, et teada saada, kuidas ja milliste puuliikidega on metsa uuendatud. Inventuurist selgus, et enim uuenevad eelmise metsapõlve peapuuliigiga kaasikud (59 protsenti). Männikute ja kuusikute lageraielankidel uuenes mets vaid 14 protsendi ulatuses männiga ja 10 protsendi ulatuses kuusega. Ülejäänud juhtudel uuenes mets peamiselt lehtpuudega.

„Oleme harjunud, et mere läheduses on kõrge luitemännik, kus on hea puhata ja sportida ning veidi eemal kõrgem männimets, kus saab marju korjata. Enamasti metsaomanik ei soovigi seal uue metsapõlve rajamisel midagi muuta. Hoopis teisiti võib olla aga viljakatel muldadel, kus senise okasmetsa asemel võtab looduslikul uuenemisel võimu segamets või kask. Seetõttu peaks just okasmetsades pöörama metsaomanikud rohkem tähelepanu mändide ja kuuskedega metsapõlve tagamisele,“ soovitas Olav Etverk.

Viimased uudised