Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Ohustatud looma- ja taimeliikide kaitseks on seatud nende liikide isendite ja neist valmistatud toodetega kauplemisele ranged reeglid. Sellele vaatamata tuleb aeg-ajalt ilmsiks kas teadmatusest või teadlikult toime pandud rikkumisi. Viimase poole aasta jooksul on keskkonnainspektorid tuvastanud 29 juhtumit, mis on seotud elevandiluust toodete ostmise, müümise või pakkumistega oksjonikeskkonnas Osta.ee.

Elevandid – nii India kui ka Aafrika elevant – on arvatud maailmas ohustatud liikide hulka. See tähendab, et kõiki tehinguid nende liikide isenditega ja neist valmistatud toodetega reguleerib rahvusvaheline kaubanduse konventsioon, lühendatult CITES (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora). Ohustatud liikide isendite ja nendest valmistatud toodete sisse- ja väljaveol, ostmisel, müümisel ning kõigi muude tehingute puhul peab alati kaasas olema dokument, mis näitab selle isendi legaalset päritolu ja kinnitab, et selline tehing on üldse lubatud.

„Elevantide populatsiooni drastilise vähenemise üheks oluliseks põhjuseks on elevandiluuga kaubitsemine. Metsik elevant ei loovuta vabatahtlikult oma võhkasid – seega iga elevandiluust eseme taga on surnud loom,“ märkis Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Piret Reinsalu. Seepärast ongi tehingud elevandiluust toodetega kogu maailmas väga rangelt reguleeritud.

Kui seni oli Eestis elevandiluust esemete ost ja müük pea olematu, siis vastavalt sellele, kuidas Kesk- ja Lääne-Euroopa riigid on järjest karmistanud ja ka keelustanud elevandiluuga kauplemist, on hakatud otsima nišše elevandiluu müügiks riikides, kus kultuuriline taust pole seni pole sedasorti kaubandust soosinud ja pole ka probleeme olnud.

„Kontroll ohustatud liikidega kauplemise üle on oluline, sest ohustatud isendite ja nendest valmistatud toodete müük ongi peamiseks nende liikide küttimise või loodusest eemaldamise „mootoriks“. Kui puuduvad võimalused ebaseaduslikke tooteid müüa, ei ole ka ajendit kaitsealuste liikide küttimiseks või loodusest eemaldamiseks,“ lisas Piret Reinsalu.

Nii müüjad kui ka ostjad peavad olema ohustatud liikidest valmistatud toodetega tehtavate tehingute puhul tähelepanelikud. Juhul, kui sellega seoses tekib kahtlusi või küsimusi, tuleks konsulteerida Keskkonnaministeeriumiga, kes on Eestis CITESi korraldusasutus ja kes väljastab ka vastavaid erilube.

Looduskaitseseaduse järgi võib kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot. Lisaks tuleb iga elevandiluust kujukese eest hüvitada keskkonnakahju 320 eurot.

Eestis kontrollivad CITESi nõuete täitmist Keskkonnaamet ning Maksu- ja Tolliamet. Keskkonnaamet kontrollib tehinguid kaitsealuste liikidega kaubanduses, Maksu- ja Tolliamet viib läbi kontrolli piiril, lennujaamas ja postikeskustes.

Kommentaarid

Viimased uudised