Keskkonnaamet andis ühekordse loa klaasangerjate asustamiseks
Avaldatud: 21 märts, 2025
Angerjad Saadjärves. Foto: Aimar Rakko MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkond ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit esitasid Keskkonnaametile taotlused asustada ka tänavu siseveekogudesse angerjamaime. Lähtudes kehtivast angerja majandamiskavast andis Keskkonnaamet ühekordse loa aprillis klaasangerjate asustamiseks, kuid seadis senisest rangemad nõudmised.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk selgitas, et angerjas vajab paremat kaitset nii Eestis kui mujal maailmas ning nende asustamine peab olema põhjalikult läbi kaalutud. „Eelmise aasta sügisel arutasime klaasangerjate asustasime teemat teadlaste ümarlaual ning selle tulemusel korrigeerisime oluliselt ning muutsime rangemaks senist asustamise praktikat. Kas üldse angerja asustamisega on pikemas perspektiivis võimalik jätkata, pannakse paika angerja majanduskavaga, mille valmimist veab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,” rääkis Kukk.
Klaasangerjate asustamine on lubatud alates aprillist või jäävabasse vette, jää alla neid enam asustada ei tohi. Röövlindude poolse kahju vähendamiseks tohib asustamist läbi viia pärast päikeseloojangut ning asustamise juures peab viibima nii kalateadlane kui Keskkonnaameti esindaja.
„Angerjas on ajalooliselt osa meie siseveekogude ökosüsteemist, kuid praegu see kala meie siseveekogudesse enam ei pääse. Lisaks ökoloogilisele pooleleelavdab angerjate asustamine eelkõige Võrtsjärve äärset piirkonda ja sealsete kalurite tegevust, Võrtsjärvel tegelevad mõrrapüügiga 56 firmat. Sellel aastal on Keskkonnainvesteeringute keskus eraldanud Võrtsjärve ja väikejärvedesse angerjate asustamiseks 72 624 eurot,” täpsustas Leelo Kukk.
Angerja asustamist lubatakse kehtivas tegevuskavas loetletud veekogudesse, milleks on Võrtsjärv, Kuremaa järv, Saadjärv, Kaiavere järv ning Vagula järv. Kokku planeeritakse asustada ligikaudu 808 300 klaasangerjat.
Kuigi angerjate arvukus looduses on vähenenud väga dramaatiliselt, on endiselt lubatud angerjamaimude ehk klaasangerjate väljapüüdmine ja müük Euroopa piires. Tänavu asustatavad kalad on SEG sertifikaadiga, mis tähendab, et angerjad on kontrollitud ning ei ole põhjust karta püüdjate seotust musta turuga. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut tegi ettepaneku võtta angerjas vähemalt III kaitsekategooria alla. Keskkonnaamet kujundab oma seisukoha ning esitab kliimaministrile ettepanekud kalaliikide kaitsekategooriate muutmise osas 2025. aasta teises pooles.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
