Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

otepää looduspargi

Keskkonnaagentuuri värske interaktiivse ülevaate „Looduskaitse arvudes – 2019“-  kohaselt on Eestis 2019. aasta lõpu seisuga 3923 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 611 297 ha, mis moodustab pea 23 protsenti Eesti pindalast. Olulisem muutus võrreldes eelmise aastaga on looduskaitsealade arvu ja pindala kasv- lisandus 58 loodukaitseala laane- ja salumetsade kaitseks.

„Suurema ja olulisima muutusena võib eelmisest aastast välja tuua looduskaitsealade arvu ja pindala kasvu. Põhjuseks on laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine, millega lisandus 58 looduskaitseala.  Lisaks loodi Apollo meremadaliku ja sealse elustiku kaitseks tervikuna merealale jääv Apollo meremadaliku looduskaitseala,“ kommenteeris Keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala aastaga toimunud muutusi.

„Ülejäänud erisused tulenevad olemasolevate kaitsealuste objektide kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide üle vaatamisest ning piiride täpsustusest, lisaks on osa looduskaitselise väärtuse minetanud objekte arvatud ka kaitse alt välja,“ lisas Ala.

2019. aasta lõpu seisuga on Eestis looduskaitsealasid 231, maastikukaitsealasid 154, rahvusparke 6, uuendamata kaitsekorraga alasid 59, kaitsealuseid parke ja puistuid 512, hoiualasid 319, püsielupaiku 1553, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23 ja kaitstavaid looduse üksikobjekte 1066.

Võrreldes 2018. aastaga lisandus kaitsealuseid objekte kokku 107 tk ja pindala kasvas 32 474 ha. Suurim arvuline muutus oli püsielupaikade (92↑) ja looduskaitsealade (59↑) puhul. Suurenes loodus- ja maastikukaitsealade pindala. Suurim pindalaline muutus tuleneb laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamisest (26 715 ha↑), maastikukaitsealade pindala kasvas 1992 ha võrra. Teiste objektitüüpide pindala 2019. aastal vähenes.

Kohalikest omavalitsustest on kõige suurem kaitstava territooriumi osakaal Ruhnu vallas (66,2 protsenti), järgnevad Kihnu (64,8 protsenti), Kuusalu (52,3 protsenti) ja Viimsi vald (51,7 protsenti). Kaitstavat territooriumi ei esine üldse Kohtla-Järve linnas. Õige vähe (0,1%) on kaitstavaid objekte Sillamäe, Maardu ja Narva linnas. Narva linna piiridesse ei ole arvestatud Narva jõge ja sellel paiknevaid looduskaitselisi alasid.

Maismaast on Eestis looduskaitse all 19,4 protsenti, territoriaalmerest 27 protsenti ja suurjärvedest (Peipsi- ja Lämmijärv, Võrtsjärv) 44 protsenti.

Keskkonnaagentuur koostab igal aastal statistilise ülevaate looduskaitse objektide kohta. Sellesse koondatakse maakondade kaupa tekstiline ja arvuline info kaitsealustest objektidest ja nende paiknemisest. Teist aastat järjest on parema ülevaate saamiseks arvud visualiseeritud kaardiloona. Käesoleval aastal on lisandunud ülevaade ka looduskaitse ajaloo kohta, kuna  täitub 110 aastat esimese kaitseala loomisest.

Vaata ka Looduskaitse 110 teemalehte: https://www.envir.ee/et/looduskaitse-100

Kaardiloo „Looduskaitse arvudes – 2019“ leiab aadressilt: https://arcg.is/SyzKW

Ülevaade põhineb iga-aastaselt Statistikaametile esitatud säästva arengu statistiliste näitajatel: „Kaitstavate loodusobjektide arv, tüübid ja pindalad maakonniti (2019)“ ning „Kaitstavate merealade pindala osakaal kogu Eesti merealast“. Varasemate aastate statistilised ülevaated leiab tabelite ja teksti kujul EELIS infolehelt.

Kommentaarid

Viimased uudised