Kersti Kaljulaid intervjuus Vene meediale: Tegi ettepaneku Putinile eelmisel aastal Pariisis
Avaldatud: 19 aprill, 2019
Foto: Stanislav Moshkov President Kersti Kaljulaid ütles intervjuus Vene meediale, et tegi Vene presidendile Vladimir Putinile ettepaneku kohtumiseks eelmise aasta novembris Pariisis esimese ilmasõja 100. aastapäeva üritusel.
Väljaande Kommersant ajakirjaniku Galina Dudina küsimusele, kas initsiatiiv tuli Kaljulaidilt, vastas president järgmist: „Meil õnnestus seda küsimust arutada väga sümboolses kohas: Pariisis, kus me tähistasime 100 aasta möödumist Esimese ilmasõja lõpust. Seal vahetasime president Vladimir Putiniga mõned fraasid võimaluse kohta korraldada kohtumine. Ja tänane kohtumine – see on selle lühikese kohtumise tulemus. Ja on väga hea, et see toimus.”
Küsimusele, kas pärast seda jutuajamist otsustaski ta tulla, vastas Kaljulaid: „Jah. Vahel on asjad lihtsamad kui inimesed on harjunud arvama.”
Küsimusele, kas Kaljulaid sai Putini jutust aru ka ilma tõlgita, vastas president nõnda: „Ma palusin, et kohtumisel osaleks tõlk, kuna ma ei tahtnud siin, Venemaal kõneleda halvasti Puškini ja Lermontovi keelt. Mõnede jutuajamiste ajal unustasin ära, et pean tõlki järgi ootama. Kui ma sain aru, et on raske jälgida, siis palusin tõlki. Selle pole midagi halba. Kõige parem on olla kindel selles, et teineteist mõistetakse. Kui on kontakt, siis on tõlge hea. Muide, keeleoskus on asi, mida Eestis hinnatakse. Me hindame seda, et on kultuurilised erinevused, ja fakt, et maailmas on olemas tuhanded ilusad keeled.”
Küsimusele, mida arutati Gruusia kohta, vastas Kaljulaid: „Gruusias on nüüd uus president ja me arutasime, mida annaks teha. Ukrainas on samuti valimised ja selle kõrval on seal enam kui miljon ümber asustatud isikut, sellest on vaja räkida, isegi kui meil on erinevad arusaamad, kuidas sellise olukorrani jõuti. Ma ei oodanud, et me selles küsimuses konsensusele jõuame: kõige austuse juures jäin ma oma arvamuse juurde ja minu vestluskaaslane samuti.
Lisaks sellele, kuivõrd Eesti tahab saada ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, oli võimalus algallikast rahvusvahelise olukorra analüüsi, ja ma väga hindan seda võimalust. Selles osas, muide, meil lahkarvamusi pole: mitmepoolne diplomaatia, kaasa arvatud julgeolekunõukogus on väga oluline.”
Vene vähemuse kohta ütles Kaljulaid: „Üldiselt ma tunnen Eesti venelasi. Tihti kuulen välismaa ajakirjanikega vesteldes, et „Teil on suur vene vähemus, see on oht teie julgeolekule.” Mina solvun selle peale. Teine keel ei tähenda veel teistsuguseid vaateid elule. Venekeelsele elanikkonnale on tähtsad euroopalikud väärtused ja vabadused nii nagu kõigile teisele, kel on õnn elada Euroopas. Ma olen täiesti kindel, et venekeelsed eestlased jagavad Eesti valitsuse vaateid sarnaselt nendega, kes räägivad eesti keeles.”
Vene-Eesti piirileppe kohta ütles Kaljulaid, et Eesti on juba välja võtnud preambula, milles oli viide Tartu rahulepingule.
Kaljulaid ütles, et kutsus Putini 2020. aastal Tartusse soome-ugri rahvaste üleilmsele kongressile ja Vene president ei vastanud kutse peale eitavalt.
Tuleviku kohta Eesti-Vene suhetes ütles Kaljulaid järgmist: „Ausalt öeldes peavad Eestist suuremad tegijad nagunii mingid otsused vastu võtma. Selle vahepeal me tajume jätkuvalt ratsionaalselt toimuvat, säilitades oma väärtused ja arendades koos Venemaaga meie kahepoolseid suhteid.”
https://www.kommersant.ru/doc/3947552?fbclid=IwAR2E-qeYDiz3Fz1RN2BaHMHq3n9XyphvlDLWPKTNy8uxdCCh7Guy_FrqjYI
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
