Kavas on laiendada Nursipalu harjutusvälja Võrumaal – mida see tähendab?
Avaldatud: 16 november, 2022
Nursipalu laiendus. Kuvatõmmis Nursipalu harjutusvälja laiendus on tekitanud Võrumaa elanike elanike seas palju küsimusi. Eriti mures on need, kelle talud, maad ja kodud jäävad harjutusvälja lähedusse.
Piirkondades kuhu Nursipalu harjutusväljakut kavandatakse laiendada, tuleks korraldada avalikud arutelud, edastab Antsla vallavalitsus.
Avalikud arutelud toimuvad pärast 21. novembri kohtumist kus Kaitseministeerium koos Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega tutvustab Nursipalu laiendamise plaane Antsla, Rõuge ja Võru vallavolikogu liikmetele.
Pärast seda kohtumist on omavalitsuste esindajatel informatsiooni, mida elanikega jagada.
Kaitseministeeriumi info kohaselt on Lõuna-Eesti julgeoleku vaatest oluline, et just seal paiknev 2. jalaväebrigaad viiakse üle soomustransportööridele ning brigaad saab juurde täiendavad K9 Kõu liikursuurtükid. Eesti sõjaaegse kaitseväe suurus ulatub varsti rohkem kui 36 000 võitlejani, kuivõrd maakaitset suurendatakse kaks korda 20 000 võitlejani. Sammhaaval suurendatakse ajateenistusse kutsutavate hulka.
Liitlased on valmis Eestisse tulema, kuid selleks peab Eesti olema hea võõrustaja, pakkudes tasemel majutust, hooldusvõimalusi ja harjutusalasid. Liitlassõdurid peavad saama harjutada külg külje kõrval ühes Eesti kaitseväelastega, et meie maastikku ja olusid peensusteni tundma õppida.
Praegu kasutatavad harjutusväljad on Eesti vajadustele kitsaks jäänud. Kaitsevägi ja siin meie kaitseks asuvad liitlased saavad teha suuremate üksuste taktikalisi harjutusi ja laskmisi, sh soomusmanööver ja kaudtuli vaid ühes paigas ja see on Kaitseväe keskpolügoon, mille võimalused on paraku ammendunud. Vabu aegu tuleb otsida tikutulega.
Keskpolügoon on hõivatud pea aasta ringi. Kuid parimad üksused ja moodsaim varustus ilma väljaõppeta on nagu tippsportlane ilma treeninguta. Seetõttu ongi kaitseväe üksuste ülesandeks rahuajal pidev väljaõpe. Juba ajateenijad peavad saama parimad tingimused oskuste omandamiseks, et neid hiljem reservväelastena kinnistada.
Eesti seisab silmitsi olukorraga, kus „jõusaalid” on jäänud väikeseks. Eesti riigikaitse vajab veel üht suurt harjutusvälja. Seal saaksid jalaväe lahingumasinad harjutada pataljonina manööverdamist ja lahinglaskmisi. Eesmärk on harjutada ka täiendavaid lahingutoetuse elemente, et lihvida keerulist tule koordineerimist.
Harjutusvälja asupaika otsides on olnud võtmetähtsusega kaks faktorit. Esiteks puudub Võru lähedal piisavalt suur harjutusväli. Teiseks on peetud algusest peale väga oluliseks põhimõtet, et laiendus peaks puudutama võimalikult vähe inimesi ja keskkonda.
Eestimaa kaarti vaadates sai kiiresti selgeks, et ainus realistlik lahendus on Nursipalu harjutusvälja laiendamine. Eelis on, et saab ära kasutada juba olemasolevat kaitsetaristut: Nursipalu harjutusvälja, Tsiatsungõlmaa harjutusala ja Sänna ladusid. Neid ja ümberkaudseid valdavalt metsaseid ja soiseid riigimaid liites on võimalik tekitada ühtne maatükk koos ohualadega nii, et kohalike inimeste elu võimalikult vähe häiritud saaks. Ülioluline on arvestada ka ohualadega.
Praegu käibki kibe töö selle nimel, et laiendus puudutaks võimalikult vähe eramaid- ja hooneid ning oleks võimalikult palju kasutatud riigimaid. Seetõttu palutakse veel veidi kannatust.
On kokku lepitud, et 21. novembril tutvustatakse plaane Antsla, Rõuge ja Võru vallavolikogule ning seejärel võetakse eraldi otse ühendust iga maaomanikuga, kelle kinnistu huvialasse jääb. Samuti on väga oluline mõista, et plaanide tutvustamine on alles protsessi algus, sest seejärel asutakse omanikega maade omandamise asjus läbi rääkima ja leitakse mõne aasta jooksul kõigile sobivad lahendused. Midagi ei sünni üleöö.
Mitut kodu, talu või suvemaja laiendus puudutab, selgub laiendamise plaanide täpsustumisel. Samal ajal on selge, et täiesti kohalikku elu häirimata pole võimalik ühtegi suuremat projekti ellu viia.
Saadakse täiesti aru nendest kohalikest elanikest, kes on üles ehitanud isatalu või mitmendat põlve piirkonnas maad harinud või metsa hooldanud. Koduõues kasvava tamme või enda kätega istutatud õunapuu emotsionaalset väärtust ei suudeta kuidagi hüvitada. See on mõõdetamatu. Aga saab teha kõik mis võimalik, et need inimesed tunneksid, et nad on saanud õiglase lahenduse.
Eesti on õigusriik ja asju aetakse seaduse järgi. Juba praegu on selge, et need kohalikud inimesed ja pered, kes on valmis riigikaitse nimel oma varast loobuma, on teinud hindamatu panuse riigikaitsesse. Eesti riik on nendele inimestele selle eest äärmiselt tänulik. Sest Nursipalu laiendamine on vajalik Eesti iseseisvuse ja julgeoleku tagamiseks.
Üksi ei tohi siiski kedagi jätta. On vaja leida koos maaomanikega selline lahendus, mis oleks võimalikult sarnane senise olukorraga. Harjutusväljaga kaasas käivate ebamugavuste kõrval on võimalik kohalikul kogukonnal saada ka hüvesid. Kaitseministeerium on maksnud olemasolevaid harjutusvälju võõrustavatele omavalitsustele häiringute leevendamise toetust ja sellega aidanud viia ellu kohalikku elu edendavaid projekte. Häiringu hüvitamist on plaanis jätkata.
Samuti on valdadele antud harjutusväljade ümbruse teede rekonstrueerimiseks investeeringutoetusi. Tapa linnaku kogemus näitab, et kaitseväe kohalolu aitab turgutada ka kohalikku majanduselu.
Arvestades harjutusvälja laiendamise protsessi pikkust ja rahvusvahelist ohuolukorda, on Nursipalu laiendamisega vaja alustada kohe. Kaitseministeerium esitab peagi täpse huviala ning asub kohalike inimestega läbirääkimistesse ja lahendusi välja töötama. Küsimus pole kaitseväe või liitlaste kitsas erihuvis, vaid Eesti riigi kestvuses: et ei peaks eales maksma sama ränka hinda kui Ukraina rahvas.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
