Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eesti poliitiline eliit, kes kunagi otsustas avatud majanduse kasuks, pole poliitikas julgenud sama teha ning ümbritseb end poliitilises konkurentsis üha kõrgemate „kaitsetollidega”, rõhutas Vabaerakonna esimees Kaul Nurm eilses erakondade debatis.

„Euroopa edukates väikeriikides on parlamendis sageli 8-11 erakonda ja valimisaktiivsus seitse-kaheksakümmend protsenti, mille poole peaks ka Eesti püüdlema,” ütles Nurm. „See tagab, et piisavalt suur osa ühiskonnast osaleb probleemide sõnastamises ja lahendamises.”

Eestis on kunagisest poliitilisest eliidist saanud Nurme sõnul nomenklatuur ja valitsev ametnike-poliitikute klass. „See klass on end ümbritsenud kõrgete kaitsetariifidega, et keegi nende positsiooni ei ohustaks,” selgitas Nurm. „Ühiskond ja poliitiline debatt ei võida sellest, kui mõni suur erakond saab valimistel kolm häält rohkem, aga kaotab kui näiteks rohelised või mõned muud jäävad seetõttu parlamendist välja.”

Nurme kinnitusel parandaks poliitilist ja ideede konkurentsi valimisliitude lubamine parlamendivalimistele ning valimiskünnise langetamine 3 protsendini.

Poliitilise nomenklatuuri endassesulgumise ja ringkaitse peamine tagajärg on ideedepuudus ja stagnatsioon, rõhutas Nurm. „Rohkemate erakondadega võib küll olla raskem valitseda, aga valitsemise kvaliteet on seda parem, mida rohkem ühiskonna kihte on parlamendis esindatud,” kinnitas Nurm. „Ideedepuuduses nomenklatuuri tabab aga kiusatus iseendale ülesandeid välja mõelda ja endile ka maksumaksja kulul erinevaid „pensionisambaid” ehitada. Selle tulemusel on Eestist saandud „lapsehoidjariik”, kes ei usalda inimest ning üritab reguleerida elu kõige jaburamate pisiasjadeni.”

Nurm väitles kolmapäeval Solarise keskuse Apollo raamatupoes poliitilise kultuuri üle Eestimaa Rohelise Erakonna, Elurikkuse Erakonna ja Eesti 200 esindajatega.

Viimased uudised