Kas teadsid? Eesti levinumad nimed on Aleksandr ja Olga
Avaldatud: 14 mai, 2025
Eelmisel, 2024. aastal langes rahvaarv esmakordselt pärast kaheksa aastat kestnud kasvu. Vähenemise põhjustasid madal sündimus ja varasemast suurem väljaränne. Siiski leidub Eestis piirkondi, kus rahvaarv kasvas sisserände toel edasi.
Rahvaarv jätkas kasvu kahes suurimas maakonnas – Harjumaal ja Tartumaal. 2025. aasta alguse seisuga elab Harjumaal 47% ja Tartumaal 12% Eesti rahvastikust. Ida-Virumaal elab 10% ning Pärnumaal 6% rahvastikust. Ülejäänud maakondade elanike osakaal jääb vahemikku 1–4% kogu rahvaarvust, edastab statistikaamet.
60% välisrändest jääb pidama Harjumaale
„Kuna sündimus on langenud kõigis maakondades, on Harju- ja Tartumaa rahvaarvu kasvu peamiseks põhjuseks kõrge sisseränne – nii teistest Eesti maakondadest kui ka välismaalt,” kommenteeris statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg ning lisas, et Harjumaale jääb pidama 60% kõigist välismaalt saabunud sisserändajatest. Tartumaale suundub 11% sisserändest, Ida-Virumaale 7% ja Pärnumaale 6%.
Sarnases suurusjärgus panustavad need maakonnad ka väljarändesse. „Välisrände saldo oli positiivne kaheksas maakonnas, mis tähendab, et pooled maakonnad võidavad rahvastikku välisrände arvelt,” selgitas analüütik.
Siseränne ehk elukoha muutus Eesti sees jaotub mõnevõrra hajusamalt, kuid ligi pool sellest suundub siiski Harjumaale (35%) või Tartumaale (16%). Siserände saldo oli eelmisel aastal positiivne vaid Harju-, Pärnu-, Tartu- ja Saare maakonnas.
Harjumaal on esindatud 215 rahvust, Hiiumaal 40
Rände jaotumine muudab ka rahvastiku kooseisu. Eestis on esindatud 217 rahvust. Pea kõik need rahvused on esindatud Harjumaal. Tartumaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal on eri rahvuste arv üle 100, ülejäänud maakondades jääb see alla 100. Näiteks Hiiumaal on esindatud 40 rahvust ning Põlva- ja Läänemaal veidi üle 50. Samas on need kolm maakonda ka rahvaarvult suhteliselt väikesed.
Kogu rahvastikust 68% peab end rahvuselt eestlaseks. Kõige suurem eestlaste osakaal on Hiiumaal (98%) ja väikseim Ida-Virumaal (20%).
Vene rahvusest inimesed moodustavad rahvastikust 21%. Arvuliselt elab enim vene rahvusest inimesi Harju maakonnas, kuid nende osakaal on suurim Ida-Virumaal, kus nad moodustavad 69% elanikkonnast. Just Harju- ja Ida-Virumaale koondub kokku 88% Eestis elavatest vene rahvusest inimestest. Ülejäänud 12% elavad ülejäänud 13 maakonnas.
Kõigis maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal, on levinuim rahvus eestlased. Rahvuselt teisel kohal on venelased, kuid neljas maakonnas – Viljandimaal, Järvamaal, Hiiumaal ja Saaremaal – on rohkem ukraina rahvusest inimesi kui vene rahvusest. Ukraina rahvusest inimesed moodustavad rahvastikust 5%.
Eestlastele, venelastele ja ukrainlastele järgnevad rahvuse levikult valgevenelased, soomlased ja lätlased.
Vanim elanikkond elab Ida-Virumaal, noorim Tartumaal
Rahvaarvu ja rahvusliku koosseisu kõrval on oluline ka rahvastiku vanuseline jaotumine. Keskmine Eesti elanik on 42-aastane. Vanim elanikkond elab Ida-Virumaal (keskmine vanus seal on 47 aastat), noorim Tartumaal (40 aastat).
Kogu rahvastikust on 19% alaealised (0 – 17 aastased), 60% tööealised (18 – 64) ja 21% 65-aastased ja vanemad. Harjumaal on tööealiste osakaal kõrgeim – 62%, samas kui madalaim tööealiste osakaal on Lääne maakonnas (55,8%) ja Ida-Virumaal (56%).
Alaealiste osakaal on suurim Tartumaal, kus nad moodustavad 21% rahvastikust, ja madalaim Hiiumaal – 15%. Pooltes maakondades on alaealiste arv viimase kümne aasta jooksul kasvanud.
Aleksandr ja Andres, Olga ja Sirje
Piirkondlikud erinevused tulevad esile ka nimestatistikas. Kuigi levinuim mehenimi Eestis on Aleksandr ja naisenimi Olga, peitub nende populaarsuse taga eelkõige suur levik Harjumaal ja Ida-Virumaal. Eesti kirjandusest tuntud mehenimi Andres on aga levinuim mehenimi koguni seitsmes maakonnas ning naisenimi Sirje kuues maakonnas.
NB! Uuri andmeid ja täienda uudist maakondade kaupa Exceli failist manuses:
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
