Kas Rõuge pankrot tuleb tagasi? Ehk kuhu kadus 2 miljonit Nursipalu raha
Avaldatud: 5 veebruar, 2026
Foto: erakogu Paar aastat tagasi jagas Rõuge vallavanem Britt Vahter erinevates meediakanalites suurt muret valla tuleviku pärast. Eelarve oli suures miinuses, valda ähvardas saneerimine.
Kuigi mitmed volikogu liikmed saneerimist soovitasid, ei tahetud sellest kuuldagi. Ja kuigi volikogu oli ühehäälselt vastu võtnud otsuse mitte nõustuda Nursipalu laiendamisega, sõitis Vahter pealinna Pevkuriga asju arutama. Päästerõngana tuli peagi Nursipalu laiendamise hüvitiseks riigilt vallale kaks miljonit eurot toetust. Saneerimisoht kadus, koalitsioon rõõmustas.
2023. aasta oktoobris tegi volikogu liige Raul Ermel mõistliku ettepaneku eraldatav toetus 2 miljonit eurot investeerida inimestesse ja jagada võrdsete osadena nende vahel, kes jäävad nelja kilomeetri Nursipalu harjutusvälja mõjualasse. Neid inimesi on Rõuge vallas umbes 560. Maksude mahaarvamisel oleks kätte jääv summa olnud 2800 eurot. Ermel ütles, et see oleks vähim, mida anda neile inimestele seni talutud häiringute ja puuduva kindlustunde eest. Paraku ettepanek toetust ei leidnud.
Vallavanem andis avalikkusele ja volikogu liikmetele selgitusi, et avalikku raha nii kasutada ei või. Et tuleb hoopis investeerida. Lubas, et eelarveauke sellega ei lapita. Jättis rõhutamata, et toetusleping p 1.1 kohaselt oli toetuse eesmärk Nursipalu harjutusvälja laiendamisest tingitud häiringute leevendamine. Volikogule selgitati, et leevendamise mõiste osas on vallale antud vabad käed ja raha võib kasutada investeeringuteks. Volikogu otsustaski, et 2 miljonit suunatakse erinevatesse investeerimisprojektidesse, mis pikemas plaanis tooks vallarahvale kasu. Kas leevendust ka kohalikele inimestele, on eraldi küsimus. Summa oli suur, loodeti et jagub. Toredasti kõlas ju mõte tulevikku vaatavatest elujärge tõstvatest investeeringutest.
Enne valimisi jagas Vahter rõõmsalt uudist, et valla finantsseis on tänu targale ja kokkuhoidlikule juhtimisele pankrotiohust ning keerulisest finantsolukorrast välja tulnud. Sõnum oligi ajastatud enne valimisi. Kui valimised läbi, hakkasid Isamaa ja EKRE opositsiooni jäänud volikogu liikmed küsima valla finantsolukorra kohta. Alar Johanson (Isamaa) hakkas nõudma infot 2 miljoni kasutuse kohta. Pärast korduvaid päringuid avaldas Rõuge valla finantsjuht ja vallavalitsuse liige Jana Skippar detailsed tabelid ja ülevaated Nursipalu toetuse kasutamisest. Avaldatud tabelid sisaldavad kõiki väljamakseid koos maksete saajate ja raha otstarbe kirjeldustega (tabel lisatud). Selgus, et just eelarveaukude lappimiseks suures osas ongi juba ligi 1,5 miljonit kulunud. See mis veel järel, planeeritakse eelarves kasutada samal viisil. Sänna ja Nursi piirkonda pole sellest jagunud muud kui Hinni kanjoni teelõik turistidele ja madalseiklusrada, mis oli kaasava eelarve projekt ja rahvahääletuse tulemusi vald lihtsalt ei saanud ignoreerida. Muuhulgas on toetusraha eest ostetud kaks autot, Kangsti külaseltsile köögi sisustust, mingi pink jms.
Kõige õõvastavam tõsiasi kogu loo juures on aga see, et eelarvepuslet kokku pannes sai selgeks, et mingit finantsolukorra paranemist ei ole. Vald on sisuliselt kahel viimasel aastal elanud üle võimete ja eelarves oleks ilma Nursipalu rahata haigutanud kahel viimasel aastal 700 000 eurone miinus.
Seega kokkuvõttes võib öelda, et Rõuge valla eelmine juhtkond ei ole valda august välja toonud ja jutt tarkadest otsustest ja heast finantsseisust on ümmargune mull, mida oli kasulik puhuda just enne valimisi. Volikogu opositsioon on seisukohal, et rahvale tuleb rääkida tõde ja senine vallavalitsuse tööstiil peab lõppema.
Alar Johanson, Rõuge vallavolikogu liige
Siin tabelid:
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
